Irène Joliot-Curie
Irène Joliot-Curie | |
---|---|
Sündinud | 12. september 1897 Pariis, Prantsusmaa |
Surnud | 17. märts 1956 (58-aastaselt) Pariis, Prantsusmaa |
Haridus | Pariisi Ülikool |
Teadlaskarjäär | |
Tegevusalad | keemia |
Tuntumad tööd | tehisradioaktiivsus |
Tunnustus | Nobeli keemiaauhind |
Irène Joliot-Curie (neiupõlvenimi Curie; 12. september 1897 Pariis – 17. märts 1956 Pariis) oli prantsuse teadlane, Marie ja Pierre Curie tütar ja Frédéric Joliot-Curie abikaasa. Koos abikaasa Frédériciga pälvis ta 1935. aastal Nobeli auhinna keemias tehisradioaktiivsuse avastamise eest.
Elukäik
6-aastaselt alustas Irène kooliteed. Varakult tõdesid vanemad, et tütrel on annet matemaatikas, ning otsustasid Irène'ile luua parema õppimiskeskkonna. Selleks ühines Irène'i ema Marie nimekate prantsuse õpetlastega, kelle seas oli ka füüsik Paul Langevin, et moodustada nn kooperatiiv. Teadlased õpetasid kodudes vastastikku oma kolleegide lapsi. Õppetunnid ei koosnenud mitte ainult teaduslikest distsipliinidest, vaid ka näiteks hiina keelest, skulptuurist; suurt rõhku pandi eneseväljendusele ja mängudele.
Säärane huvitav õpe kestis kaks aastat ja pärast seda astus Irène Pariisi Sévigné kolledžisse, kus õppis aastatel 1912–1914. Bakalaureusekraadi sai ta Sorbonne'i ülikoolis.
Tema õpingud katkesid sealsamas esimese maailmasõja algusega.
Kui Irène hakkas lõpetama doktoriõpet 1924. aastal, palus ta noorel keemikul Frédéric Joliot'l õpetada talle laboritehnikaid, mida oli vajalik teada radioaktiivsuse uurimiseks. Aastal 1926 nad abiellusid (mõlemad säilitasid oma perekonnanime, mille tulemusena moodustus Joliot-Curie). 11 kuud hiljem sündis neil tütar Hélène, kellest hiljem sai samuti füüsik, ja 1932. aastal poeg Pierre.
1928. aastal hakkasid Irène ja Frédéric huvituma aatomituumast. Kuigi nende eksperimendid tõestasid nii positronide kui ka neutronite olemasolu, ei suutnud nad selle avastuse tähtsust tõestada; hiljem saavutasid sellega kuulsuse C. D. Anderson ja James Chadwick.
1934. aastal tegid nad aga erakordse avastuse. Toetudes oma vanemate Marie ja Pierre'i töödele looduslike radioaktiivsete elementide alal, avastasid nad tehisradioaktiivsuse ja positronaktiivsuse, mille tagajärjel suutsid sünteesida radioaktiivseid tehisisotoope. See aitas kiiremini, odavamalt ja rohkem toota radioaktiivset materjali, mida kasutati eelkõige meditsiinis. Aastal 1935 said Irène ja Frédéric avastuse eest Nobeli auhinna, samuti sai Irène sellega Pariisi Ülikoolis professoriks.
17. märtsil 1956 suri ta 58-aastaselt leukeemiasse.
1901–1925 | 1901 Hoff • 1902 Fischer • 1903 Arrhenius • 1904 Ramsay • 1905 Baeyer • 1906 Moissan • 1907 Buchner • 1908 Rutherford • 1909 Ostwald • 1910 Wallach • 1911 M. Curie • 1912 Grignard, Sabatier • 1913 Werner • 1914 Richards • 1915 Willstätter • 1916 • 1917 • 1918 Haber • 1919 • 1920 Nernst • 1921 Soddy • 1922 Aston • 1923 Pregl • 1924 • 1925 Zsigmondy | |
---|---|---|
1926–1950 | 1926 Svedberg • 1927 Wieland • 1928 Windaus • 1929 Harden, Euler-Chelpin • 1930 Fischer • 1931 Bosch, Bergius • 1932 Langmuir • 1933 • 1934 Urey • 1935 F. Joliot-Curie, I. Joliot-Curie • 1936 Debye • 1937 Haworth, Karrer • 1938 Kuhn • 1939 Butenandt, Ružička • 1940 • 1941 • 1942 • 1943 Hevesy • 1944 Hahn • 1945 Virtanen • 1946 Sumner, Northrop, Stanley • 1947 Robinson • 1948 Tiselius • 1949 Giauque • 1950 Diels, Alder | |
1951–1975 | 1951 McMillan, Seaborg • 1952 Martin, Synge • 1953 Staudinger • 1954 Pauling • 1955 Vigneaud • 1956 Hinshelwood, Semjonov • 1957 Todd • 1958 Sanger • 1959 Heyrovský • 1960 Libby • 1961 Calvin • 1962 Perutz, Kendrew • 1963 Ziegler, Natta • 1964 Hodgkin • 1965 Woodward • 1966 Mulliken • 1967 Eigen, Norrish, Porter • 1968 Onsager • 1969 Barton, Hassel • 1970 Leloir • 1971 Herzberg • 1972 Anfinsen, Moore, Stein • 1973 Fischer, Wilkinson • 1974 Flory • 1975 Cornforth, Prelog | |
1976–2000 | 1976 Lipscomb • 1977 Prigogine • 1978 Mitchell • 1979 Brown, Wittig • 1980 Berg, Gilbert, Sanger • 1981 Fukui, Hoffmann • 1982 Klug • 1983 Taube • 1984 Merrifield • 1985 Hauptman, Karle • 1986 Herschbach, Lee, Polanyi • 1987 Cram, Lehn, Pedersen • 1988 Deisenhofer, Huber, Michel • 1989 Altman, Cech • 1990 Corey • 1991 Ernst • 1992 Marcus • 1993 Mullis, Smith • 1994 Olah • 1995 Crutzen, Molina, Rowland • 1996 Curl, Kroto, Smalley • 1997 Boyer, Walker, Skou • 1998 Kohn, Pople • 1999 Zewail • 2000 Heeger, MacDiarmid, Shirakawa | |
2001–... | 2001 Knowles, Noyori, Sharpless • 2002 Fenn, Tanaka, Wüthrich • 2003 Agre, MacKinnon • 2004 Ciechanover, Hershko, Rose • 2005 Grubbs, Schrock, Chauvin • 2006 Kornberg • 2007 Ertl • 2008 Shimomura, Chalfie, Tsien • 2009 Ramakrishnan, Steitz, Yonath • 2010 Heck, Negishi, Suzuki • 2011 Shechtman • 2012 Lefkowitz, Kobilka • 2013 Karplus, Levitt, Warshel • 2014 Betzig, Hell, Moerner • 2015 Lindahl, Modrich, Sancar • 2016 Feringa, Sauvage, Stoddart • 2017 Dubochet, Frank, Henderson • 2018 Arnold, Smith, Winter • 2019 Goodenough, Whittingham, Yoshino • 2020 Charpentier, Doudna • 2021 List, MacMillan • 2022 Bertozzi, Sharpless, Meldal • 2023 Jekimov, Bawendi, Brus |