Hans von Euler-Chelpin

 See artikkel räägib biokeemikust; arsti ja farmakoloogi kohta vaata artiklit Ulf Svante Hansson von Euler-Chelpin
Hans Karl August Simon von Euler-Chelpin

Hans Karl August Simon von Euler-Chelpin ka Hans von Euler-Chelpin ka Hans von Euler(15. veebruar 1873 Augsburg – 6. november 1964 Stockholm) oli Saksa päritolu Rootsi biokeemik. Aastal 1929 pälvis ta suhkrute alkohoolse kääritamise ja protsessis osalevate ensüümide uurimise eest Nobeli keemiaauhinna.

Samal aastal sai keemiaauhinna ka inglise biokeemik Arthur Harden.

Haridus ja töö

Panus teaduse arengusse

  • 1920 – pakkus ta välja hüpoteesi, et koensüümid osalevad vesiniku transportijatena mitmetes oksüdatsiooniprotsessides;[2]
  • 1923 – analüüsisid von Euler ja Myrbäck kääritamisel osalevat ensüümi, mille nad nimetasid hiljem cozymase'ks ja edasi codehydrase'ks (NAD varasem nimetus);[3]
  • 1931 – eraldas ta ja määras kindlaks puhta koensüümi NAD ehk nikotiinhappeamiidadeniinnukleotiidi struktuuri;
  • 1923 – avastas von Euler-Chelpin looduslikest toitainetest (sidrun,must sõstar jne) antipneumoonilise toitumisfaktori J-vitamiini ka J-faktori, toimet testis ta merisigadel[4]
  • 1935 – hakkas ta koos George de Hevesyga töötama välja tehnikat kasvajates olevate nukleiinhapete märgistamiseks, et välja uurida, kuidas nad käituvad.[5]
  • 1936 – avaldas ta nii NAD+ kui NADP+ ehk nikotiinhappeamiidadeniindinukleotiidfosfaadi struktuuri.

Ta avaldas üle 1000 teaduspublikatsiooni. Ta uuris koensüüme, ensüüme, glükolüüsi, suhkrute kääritamist, vitamiine (näitas, et juurviljades leiduvad beetakarotenoidid on provitamiinid ja need muudatekse organismis A-vitamiiniks), nukleiinhappeid, taimede ning seente keemiaga seotut jpm.

Tunnustus

Eraelulist

  • 1902. aastal sai von Euler Rootsi kodanikuks.[6]

Hans von Euler-Chelpin oli kaks korda abielus. Esimesest abielust Astrid Cleve von Euleriga sündis viis last. Nende pojast Ulf Svante Hansson von Euler-Chelpinist sai tuntud füsioloog ja farmakoloog, kes noradrenaliini keemilise koostise uurimise eest sai aastal 1970 Nobeli auhinna.[7] 1913 abiellus von Euler parunessi Elisabeth Ugglasiga (ingl k Elisabeth, Baroness of Ugglas) ja neil sündis neli last.[8]

Publikatsioone

  • 1908–1909. Grundlagen und Ergebnisse der Pflanzenchemie
  • 1910 Ensüümide üldine keemia (Allgemeine Chemie der Enzyme)
  • 1915 Pärmide ja alkohoolse kääritamise keemia (Chemie der Hefe und der alkoholischen Gärung)
  • 1920–1934. Ensüümide keemia (Chemie der Enzyme)
  • 1930 Biokatalüsaatorid (Biokatalysatoren), Stuttgart
  • 1931 Homogeenne katalüüs (Homogene Katalyse), Stuttgart
  • 1936 Ergebnisse der Physiologie, biologischen Chemie und experimentellen Pharmakologie, Volume 38, Issue 1, pp 1–30, Die Cozymase [3]
  • 1942 (koos Skazynskiga). Kasvajate biokeemia (Biochemie der Tumoren) Stuttgart
  • 1944 Kasvajate teke, areng ja taandumine (Entstehung, Wachstum und Rückbildung von Tumoren)
  • 1944 Enzymhemmungen
  • 1962 Kasvajate kemoteraapia ja profülaktika (Chemotherapie und Prophylaxe des Krebses)
  • 1950 (koos Hasselquistiga). Die Reduktone. Ihre chemischen Eigenschaften und biochemischen Wirkungen, Stuttgart
  • 1957 (koos Eistertiga). Chemie und Biochemie der Reduktone und Reduktonate.

Viited

  1. ↑ http://www.augsburger-gedenktage.de/Gedenken/Euler-chelpin.htm
  2. ↑ G. Smenza, A.J. Turner, Selected Topics in the History of Biochemistry: Personal Recollections, IX., lk 19, 38–41, 2005, Elsevier, ISBN 0-444-51866-5, Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 13.07.2013)
  3. ↑ H. v. Euler, F. Schlenk, , Fortschritte der Chemie organischer Naturstoffe Volume 1, 1938, pp 99–120, Cozymase, [1]
  4. ↑ Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. We need vitamins, Reinhold Publishing Corporation, lk 58, 1941, [2]
  5. ↑ Laylin K. James, Nobel Laureates in Chemistry 1901–1992, History of Modern Chemical Sciences, lk 178, 1994, ISBN 0-8412-2690-3, Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 12.07.2013
  6. ↑ G. Smenza, A.J. Turner, Selected Topics in the History of Biochemistry: Personal Recollections, IX., lk 19,38–41, 2005, Elsevier, ISBN 0-444-51866-5, Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 13.07.2013)
  7. ↑ http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/medicine/laureates/1970/euler-lecture.pdf
  8. ↑ http://www.nndb.com/people/380/000100080/ Veebiversioon (vaadatud 12.07.2013)

Välislingid

  • Hans von Euler-Chelpin – Nobel Lecture: Fermentation of Sugars and Fermentative Enzymes. Nobelprize.org. Nobel Media AB 2013. Web. 13 Jul 2013. Veebiversioon (vaadatud 13.07.2013)
1901–1925
1901 Hoff • 1902 Fischer • 1903 Arrhenius • 1904 Ramsay • 1905 Baeyer • 1906 Moissan • 1907 Buchner • 1908 Rutherford • 1909 Ostwald • 1910 Wallach • 1911 M. Curie • 1912 Grignard, Sabatier • 1913 Werner • 1914 Richards • 1915 Willstätter • 1916 • 1917 • 1918 Haber • 1919 • 1920 Nernst • 1921 Soddy • 1922 Aston • 1923 Pregl • 1924 • 1925 Zsigmondy
Nobel
1926–1950
1926 Svedberg • 1927 Wieland • 1928 Windaus • 1929 Harden, Euler-Chelpin • 1930 Fischer • 1931 Bosch, Bergius • 1932 Langmuir • 1933 • 1934 Urey • 1935 F. Joliot-Curie, I. Joliot-Curie • 1936 Debye • 1937 Haworth, Karrer • 1938 Kuhn • 1939 Butenandt, Ružička • 1940 • 1941 • 1942 • 1943 Hevesy • 1944 Hahn • 1945 Virtanen • 1946 Sumner, Northrop, Stanley • 1947 Robinson • 1948 Tiselius • 1949 Giauque • 1950 Diels, Alder
1951–1975
1951 McMillan, Seaborg • 1952 Martin, Synge • 1953 Staudinger • 1954 Pauling • 1955 Vigneaud • 1956 Hinshelwood, Semjonov • 1957 Todd • 1958 Sanger • 1959 Heyrovský • 1960 Libby • 1961 Calvin • 1962 Perutz, Kendrew • 1963 Ziegler, Natta • 1964 Hodgkin • 1965 Woodward • 1966 Mulliken • 1967 Eigen, Norrish, Porter • 1968 Onsager • 1969 Barton, Hassel • 1970 Leloir • 1971 Herzberg • 1972 Anfinsen, Moore, Stein • 1973 Fischer, Wilkinson • 1974 Flory • 1975 Cornforth, Prelog
1976–2000
1976 Lipscomb • 1977 Prigogine • 1978 Mitchell • 1979 Brown, Wittig • 1980 Berg, Gilbert, Sanger • 1981 Fukui, Hoffmann • 1982 Klug • 1983 Taube • 1984 Merrifield • 1985 Hauptman, Karle • 1986 Herschbach, Lee, Polanyi • 1987 Cram, Lehn, Pedersen • 1988 Deisenhofer, Huber, Michel • 1989 Altman, Cech • 1990 Corey • 1991 Ernst • 1992 Marcus • 1993 Mullis, Smith • 1994 Olah • 1995 Crutzen, Molina, Rowland • 1996 Curl, Kroto, Smalley • 1997 Boyer, Walker, Skou • 1998 Kohn, Pople • 1999 Zewail • 2000 Heeger, MacDiarmid, Shirakawa
2001–...
2001 Knowles, Noyori, Sharpless • 2002 Fenn, Tanaka, Wüthrich • 2003 Agre, MacKinnon • 2004 Ciechanover, Hershko, Rose • 2005 Grubbs, Schrock, Chauvin • 2006 Kornberg • 2007 Ertl • 2008 Shimomura, Chalfie, Tsien • 2009 Ramakrishnan, Steitz, Yonath • 2010 Heck, Negishi, Suzuki • 2011 Shechtman • 2012 Lefkowitz, Kobilka • 2013 Karplus, Levitt, Warshel • 2014 Betzig, Hell, Moerner • 2015 Lindahl, Modrich, Sancar • 2016 Feringa, Sauvage, Stoddart • 2017 Dubochet, Frank, Henderson • 2018 Arnold, Smith, Winter • 2019 Goodenough, Whittingham, Yoshino • 2020 Charpentier, Doudna • 2021 List, MacMillan • 2022 Bertozzi, Sharpless, Meldal • 2023 Jekimov, Bawendi, Brus