John Fenn
| John Fenn | |
|---|---|
 John Fenn (2005) | |
| Sündinud | 15. juuni 1917 New York, Ameerika Ühendriigid |
| Surnud | 10. detsember 2010 (93-aastaselt) Richmond, Ameerika Ühendriigid |
| Rahvus | ameeriklane |
| Haridus | Berea Kolledž Yale'i Ülikool |
| Teadlaskarjäär | |
| Tegevusalad | Keemia |
| Tuntumad tööd | elektropihustus-ionisatsioonitehnika arendamine |
| Tunnustus | Nobeli keemiaauhind (2005) |
John Bennett Fenn (15. juuni 1917 New York – 10. detsember 2010 Richmond) oli USA keemik.
John Fenn kaitses 1940. aastal Yale'i ülikoolis doktoriväitekirja. Alates 1962. aastast töötas ta Yale'i ülikoolis ning hakkas alles pärast kohustusliku pensionile jäämise ikka jõudmist aastal 1987 tegelema uurimusega, mis tõi talle Nobeli auhinna.
Aastal 2002 sai ta Nobeli keemiaauhinna töö eest massispektromeetria vallas, eelkõige elektropihustus-ionisatsioonitehnika arendamise eest. Poole selle aasta keemiaauhinnast sai Kurt Wüthrich, teise poole jaapanlane Koichi Tanaka. Elektropihustus-ionisatsioon on tänapäeval suurte molekulide mass-spektromeetrias laialt kasutatav meetod.
Karjääri alguses uuris Fenn reaktiivlennukite veojõudu ja keskendus molekulikiirte uuringutele. Ta on avaldanud kokku üle saja publikatsiooni, sealhulgas ühe raamatu.
Fenni uuringud elektropihustus-ionisatsiooni alal viisid ta kohtuvaidlusse Yale'i ülikooliga. Ta kaotas kohtuvaidluse pärast seda, kui tehti kindlaks, et ta oli esitanud ülikoolile valeandmeid selle meetodi potentsiaalse kasulikkuse osas. Nimelt väitis ta ülikoolile, et elektropihustus-ionisatsioon on suhteliselt vähetähtis leiutis, võttis sellele ise patendi ja müüs litsentsimisõigused ettevõttele Analytica, mille kaasomanik ta oli. Yale'i ülikool kinnitas, et Fenn tegi oma leiutise ülikooli töötajana ülikooli vahendeid kasutades, mistõttu leiutis kuulub ülikoolile. Fenn seevastu väitis, et ta tegi oma avastuse pärast aastat 1987, kui ta oli saanud 70-aastaseks ja vastavalt Yale'i ülikooli põhimõtetele saanud emeriitprofessoriks. Emeriitprofessoritele antakse Yale'is oma kabinet, kuid neil on keelatud teha iseseisvaid uurimistöid ja juhtida omaenda laboreid. Fennilt mõisteti Yale'i kasuks välja 545 000 USA dollarit hüvitist ja 500 000 dollarit kohtukulud. Otsus rahuldas ülikooli, kuid mõned ülikooliga seotud inimesed ei olnud rahul sellega, kuidas ülikool kohtles Nobeli auhinna laureaati, kes pealegi oli nii kaua selles ülikoolis töötanud.
Fenn abiellus ülikooli teisel kursusel õppides Margaret Wilsoniga. Abielust sündisid kaks tütart ja poeg. Margaret hukkus 1992. aastal Uus-Meremaal autoõnnetuses. Fenn abiellus uuesti. Abikaasa elas temast kauem.
| 1901–1925 | 1901 Hoff • 1902 Fischer • 1903 Arrhenius • 1904 Ramsay • 1905 Baeyer • 1906 Moissan • 1907 Buchner • 1908 Rutherford • 1909 Ostwald • 1910 Wallach • 1911 M. Curie • 1912 Grignard, Sabatier • 1913 Werner • 1914 Richards • 1915 Willstätter • 1916 • 1917 • 1918 Haber • 1919 • 1920 Nernst • 1921 Soddy • 1922 Aston • 1923 Pregl • 1924 • 1925 Zsigmondy |  |
|---|---|---|
| 1926–1950 | 1926 Svedberg • 1927 Wieland • 1928 Windaus • 1929 Harden, Euler-Chelpin • 1930 Fischer • 1931 Bosch, Bergius • 1932 Langmuir • 1933 • 1934 Urey • 1935 F. Joliot-Curie, I. Joliot-Curie • 1936 Debye • 1937 Haworth, Karrer • 1938 Kuhn • 1939 Butenandt, Ružička • 1940 • 1941 • 1942 • 1943 Hevesy • 1944 Hahn • 1945 Virtanen • 1946 Sumner, Northrop, Stanley • 1947 Robinson • 1948 Tiselius • 1949 Giauque • 1950 Diels, Alder | |
| 1951–1975 | 1951 McMillan, Seaborg • 1952 Martin, Synge • 1953 Staudinger • 1954 Pauling • 1955 Vigneaud • 1956 Hinshelwood, Semjonov • 1957 Todd • 1958 Sanger • 1959 Heyrovský • 1960 Libby • 1961 Calvin • 1962 Perutz, Kendrew • 1963 Ziegler, Natta • 1964 Hodgkin • 1965 Woodward • 1966 Mulliken • 1967 Eigen, Norrish, Porter • 1968 Onsager • 1969 Barton, Hassel • 1970 Leloir • 1971 Herzberg • 1972 Anfinsen, Moore, Stein • 1973 Fischer, Wilkinson • 1974 Flory • 1975 Cornforth, Prelog | |
| 1976–2000 | 1976 Lipscomb • 1977 Prigogine • 1978 Mitchell • 1979 Brown, Wittig • 1980 Berg, Gilbert, Sanger • 1981 Fukui, Hoffmann • 1982 Klug • 1983 Taube • 1984 Merrifield • 1985 Hauptman, Karle • 1986 Herschbach, Lee, Polanyi • 1987 Cram, Lehn, Pedersen • 1988 Deisenhofer, Huber, Michel • 1989 Altman, Cech • 1990 Corey • 1991 Ernst • 1992 Marcus • 1993 Mullis, Smith • 1994 Olah • 1995 Crutzen, Molina, Rowland • 1996 Curl, Kroto, Smalley • 1997 Boyer, Walker, Skou • 1998 Kohn, Pople • 1999 Zewail • 2000 Heeger, MacDiarmid, Shirakawa | |
| 2001–... | 2001 Knowles, Noyori, Sharpless • 2002 Fenn, Tanaka, Wüthrich • 2003 Agre, MacKinnon • 2004 Ciechanover, Hershko, Rose • 2005 Grubbs, Schrock, Chauvin • 2006 Kornberg • 2007 Ertl • 2008 Shimomura, Chalfie, Tsien • 2009 Ramakrishnan, Steitz, Yonath • 2010 Heck, Negishi, Suzuki • 2011 Shechtman • 2012 Lefkowitz, Kobilka • 2013 Karplus, Levitt, Warshel • 2014 Betzig, Hell, Moerner • 2015 Lindahl, Modrich, Sancar • 2016 Feringa, Sauvage, Stoddart • 2017 Dubochet, Frank, Henderson • 2018 Arnold, Smith, Winter • 2019 Goodenough, Whittingham, Yoshino • 2020 Charpentier, Doudna • 2021 List, MacMillan • 2022 Bertozzi, Sharpless, Meldal • 2023 Jekimov, Bawendi, Brus | |
