Kümnevõistlus
Kümnevõistlus on kümnest kergejõustiku alast koosnev mitmevõistlus. Võistlused toimuvad kahel päeval järjest ning võitjaks tuleb suurima punktisummaga sportlane. Kümnevõistluses võistlevad mehed, naiste mitmevõistlus toimub seitsmevõistluses.
Kümnevõistluse maailmarekord on Kevin Mayeri 2018. aastal kogutud 9126 punkti.
Kümnevõistlus on kaasaegsete olümpiamängude kavas alates 1912. aastast,[1] maailmameistrivõistlusi peetakse 1983. aastast ja Euroopa meistrivõistlusi 1934. aastast.
Ajalugu
Kümnest alast koosnevat mitmevõistlust katsetasid ameeriklased 1904. aasta suveolümpiamängudel Saint Louises. Nad olid esimest korda selgitanud mitmekülgsuse meistreid kümnel alal juba 1884. aastal. Võistlusalad olid 100 jardi jooks, kuulitõuge, kõrgushüpe, 880 jardi käimine, vasaraheide, teivashüpe, 120 jardi tõkkejooks, raskusheide, kaugushüpe ja miilijooks. Saint Louisi olümpiamängudel osales sellises mitmevõistluses aga vaid 6 atleeti kahest riigist. Võitis Suurbritanniat esindanud Thomas Pieter Kiely.[2]
1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis võeti rootslaste poolt võistluskavva antiikolümpiamängude eeskujul viievõistlus, kus aladeks olid kaugushüpe, odavise, staadionijooks (192,5 m), kettaheide ning 1500 m jooks (asendas antiikaja maadlust). Uudse olümpiaalana oli kavas ka mitmevõistlus decathlon (kreekapärane nimetus), kus kümneks võistlusalaks olid samad alad mis tänapäevalgi samas järjestuses. Tulemuste hindamise punktitabeli aluseks olid tollased olümpiarekordid.
Olümpiamängude peaprooviks kümnevõistluses olid 1911. aastal Göteborgis peetud võistlused, mille võitis Hugo Wieslander 6903,92 punktiga (1985. aasta punktitabeli järgi 5463 punkti), mis oli ka mitteametlikuks maailmarekordiks.[3]
Esimene olümpiakümnevõistlus kestis ootamatult suure osalejate arvu (29) tõttu kolm päeva (hiljem on kümnevõistlust peetud kahepäevasena). Selle võitis ülivõimsalt 23-aastane pooleldi indiaani päritolu James Thorpe, kes võitis ka kergejõustiku viievõistluse. Rootsi kuningas nimetas teda autasustamisel atleetide kuningaks (sealt pärineb ka kümnevõistluse nimetamine kergejõustiku kuninglikuks alaks).[4]
Kümnevõistluse alad
Kümnevõistlus kestab kaks päeva, mõlemal päeval on kavas viis ala.
Esimene päev:
- 100 m jooks
- kaugushüpe
- kuulitõuge
- kõrgushüpe
- 400 m jooks
Teine päev:
- 110 m tõkkejooks
- kettaheide
- teivashüpe
- odavise
- 1500 m jooks
Võitjad selgitatakse välja 10 ala kombineeritud esituse põhjal. Sooritust hinnatakse igal alal tulemuse eest saadud punktide, mitte vastava ala paremusjärjestuse järgi. Võistluse võidab 10 ala kokkuvõttes kõige rohkem punkte saanud sportlane.[5]
Punktisüsteem
Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa. Neid tabeleid, mida on mitmel korral muudetud, kasutatakse praeguseni (praegune tabel kehtestati 1. aprillil 1985). Soorituste eest üksikaladel teenib sportlane punkte vastavalt järgmistele valemitele: A*(B–P)C (jooksualad) ja A*(P–B)C (väljakualad). Jooksu- ja väljakualade jaoks on valemid erinevad seetõttu, et jooksualadel on parem tulemus väiksem (kiirem aeg), väljakualadel aga vastupidi.
A, B ja C on parameetrid, mis sõltuvad konkreetsest üksikalast. P on aga sportlase tulemus vastaval alal, mida mõõdetakse sekundites (jooksud), meetrites (heited) või sentimeetrites (hüpped).
Kõigi alade valemites on astendaja (C) ühest suurem, mistõttu on punktiskaala progressiivne. See tähendab seda, et väga hea tulemuse parandamine annab suurema punktilisa kui samavõrra keskpärase tulemuse parandamine.
Kümnevõistlejad ei teeni kõigil aladel võrreldaval hulgal punkte. Keskmisest märksa enam punkte saab tüüpiline kümnevõistleja kaugushüppes, alla keskmise aga kuulitõukes ja 1500 meetri jooksus. See tuleneb sellest, et punktitabeli koostamisel on arvestatud iga ala tippude tasemega. Keskmine kümnevõistleja on aga kehaehituselt märksa lähedasem kaugushüppajale kui kuulitõukajale või 1500 meetri jooksjale, mistõttu on ka kümnevõistlejate tulemused kaugushüppes maailmatasemele palju lähemal kui kuulitõukes ja keskmaajooksus.[6]
Ala | A | B | C |
---|---|---|---|
100 m jooks | 25,4347 | 18 | 1.81 |
Kaugushüpe | 0,14354 | 220 | 1.4 |
Kuulitõuge | 51,39 | 1.5 | 1.05 |
Kõrgushüpe | 0,8465 | 75 | 1.42 |
400 m jooks | 1,53775 | 82 | 1.81 |
110 m tõkkejooks | 5,74352 | 28.5 | 1.92 |
Kettaheide | 12,91 | 4 | 1.1 |
Teivashüpe | 0,2797 | 100 | 1.35 |
Odavise | 10,14 | 7 | 1.08 |
1500 m jooks | 0,03768 | 480 | 1.85 |
Punktide võrdlustulemused
Võistlusala | 1000 punkti | 900 punkti | 800 punkti | 700 punkti[6] |
---|---|---|---|---|
100 m | 10.39 | 10.82 | 11.27 | 11.75 |
Kaugushüpe | 7.76 | 7.36 | 6.94 | 6.51 |
Kuulitõuge | 18.40 | 16.79 | 15.16 | 13.53 |
Kõrgushüpe | 2.20 | 2.10 | 1.99 | 1.88 |
400 m | 46.17 | 48.19 | 50.32 | 52,58 |
110 m tj | 13.80 | 14.59 | 15.41 | 16.29 |
Kettaheide | 56.17 | 51.40 | 46,59 | 41,72 |
Teivashüpe | 5.28 | 4.96 | 4.63 | 4.29 |
Odavise | 77.19 | 70,67 | 64.09 | 57.45 |
1500 m | 3:53.79 | 4:07.42 | 4:21.77 | 4:36.96 |
Reeglid
Kui vähegi võimalik, peab mitmevõistluse peakohtunik tagama igale osavõtjale vähemalt 30-minutilise pausi eelmise ala lõpu ja järgmise ala alguse vahel. Võimaluse korral tuleb jätta esimese päeva viimase ja teise päeva esimese ala vahele vähemalt 10-tunnine paus.
Võistlusjärjekord võidakse loosida enne iga ala algust. 100 ja 400 meetri jooksudes ning 110 meetri tõkkejooksus paigutab võistlejad jooksudesse tehniline delegaat. Seejuures peab igas jooksus olema 5 või enam, kuid mitte mingil juhul vähem kui 3 võistlejat.
Mitmevõistluse viimasel alal paigutatakse pärast eelviimast ala liidergruppi kuuluvad võistlejad ühte jooksu. Teised võistlejad võidakse paigutada (loosida) jooksudesse vastavalt sellele, millal nad lõpetavad eelviimase ala.
Mitmevõistluse peakohtunikul on õigus vajaduse korral muuta mis tahes jooksu koosseisu.
Mitmevõistluse üksikaladel rakendatakse IAAF-i võistlusmäärusi, välja arvatud järgmised erandid:
Kaugushüppes, kuulitõukes, kettaheites ja odaviskes antakse igale võistlejale kolm katset.
Igal jooksudistantsil arvestatakse tulemusi ainult ühe (käsi- või elektriaeg) ajavõtumeetodi alusel. Iga võistleja aeg tuleb fikseerida kolme kellaga või fotofinišiga. Rekordite püstitamisel arvestatakse elektriaega ka juhul, kui seda pole saadud kõigile võistlejatele.
Võistleja, kes ei alusta mõnel mitmevõistluse alal võistlemist (ei soorita alal ühtegi katset), loetakse mitmevõistluse katkestanuks, ta ei saa osaleda järgmistel mitmevõistluse aladel ning talle ei määrata kohta võistluste koondprotokollis.
Võistleja, kes otsustab mitmevõistluse katkestada, peab sellest kohe informeerima mitmevõistluse peakohtunikku.
Pärast iga ala lõppu tuleb punktiseis (st antud ala tulemusele vastavad punktid IAAF-i ametliku punktitabeli alusel ja punktide summa pärast kõiki seni lõppenud alasid) kõigile võistlejatele teatavaks teha.
Mitmevõistluse võitja on suurima punktisumma kogunud võistleja. Võrdsete punktisummade korral on võitja sportlane, kes suurimal arvul üksikaladel on saanud samale kohale konkureerivatest sportlastest suurema punktisumma. Eeltoodud näitaja võrdsuse korral on võitja see sportlane, kes mingil üksikalal on saanud konkurentidest suurema punktisumma. Eeltoodud meetodit kasutatakse ka kõigi teiste kohtade väljaselgitamiseks.[7]
Kümnevõistlus Eestis
1910. – 1930. aastad
1909. aasta südasuvel Tartus spordiseltsi Aberg korraldatud võistluse kavas oli 100 m jooks, kaugus- ja kõrgushüpe, odavise, kuulitõuge ja palliheide. Sellest võistlusest ei ole säilinud ühtegi dokumenti, sest Abergi arhiiv hävis sõjatules. 1909. aasta septembris korraldasid Kalevi võimlejad mängu- ja lauluseltsi Lootus (Gonsori) aias neljavõistluse, mille kavas olid kivitõuge, kettaheide, kaugus- ja kõrgushüpe. Võistluse võitis Leopold Tõnson.[8]
Kalevlaste esimene kümnevõistlus toimus kümme kuud pärast Stockholmi olümpiamänge – 1. juunil (1918 1. veebruarini kehtinud vana kalendri järgi 19. mail) 1913 Pirital. Võistlus kestis vaid kaheksa tundi. Olümpiamängudel, nagu teada, jagati kümme ala kolmele päevale. Kalevi kümnevõistlust alustas 12 meest, lõpetas kuus: Bernhard Abrams, Johannes Villemson, Eduard Hiiop, Leopold Tõnson, Sergei Orloff ja Reinhold Salumann. Võitjaks tuli Abrams järgmiste üksiktulemustega (100 m 13,0; ketas 29.65; kuul 10.15; heitepall 43.77; oda 35.24; kaugus 5.42; kõrgus 1.55; "kepihüpe" 2.90; 110 m "aiajooks" 20,0 ja 1500 m 5.53,8). Kalevi tabeli järgi andsid need tulemused 9289 punkti. Paremuse selgitamisel võeti aluseks Kalevi eelmise aasta rekordid. Neid hinnati 1000 punktiga. Rootslased hindasid teatavasti samaväärselt tulemusi, mis olid võrdsed olümpiarekorditega.[9]
Samal päeval leidis Tallinnas aset teinegi, täiesti olümpialik kümnevõistlus. Selle korraldas võimlemisseltsi Sport asutanud Artur Kukk. Selle kümnevõistluse võitis Soome 1912. aasta meister, Helsingi rootsi klubi IFK esindanud Lars Hornborg Venemaa mitmekülgsema atleedi Garri Gantvargi ees. Viiendaks jäi eestlane Gustav Kiilim. Kiilim oli püstitanud eelmistel hooaegadel Eesti tipptulemusi 100 meetrist 1500 meetrini. Kõnealust võistlust alustas Kiilim oma võimetele vastavalt. Väljakualadel ta aga külalistele konkurentsi ei pakkunud. Kiilimi üksiktulemused (11,9 – 5.46 – 7.90 – 1.40 – 56,0 – 22,0 – 27.52 – diskv. – 30.40 – 4.47,2) andsid 1912. aasta punktiskaala järgi esimeseks Eesti rekordiks 4438,195 punkti.
Tulemuste võrdlusest selgub, et Pirital võistelnud Abrams oli kümnevõistlejana Kiilimist võimekam. Seda ta ka järgmisel suvel Riias II Venemaa olümpial 5642,255 punkti ja pronksmedali võitmisega tõestas. Tulemus oli uus Eesti rekord. Kuu aega hiljem võtsid üksteiselt mõõtu Abrams ja Villemson, kes oli rohkem jooksja. Villemson oli konkurendist selgelt üle ja võitis selle duelli Eesti rekordiga 6007,98 punkti.[10]
Antwerpeni olümpiamängude lähenedes kirjutas Eesti Spordilehe esimene toimetaja ja riigitegelane Ado Anderkopp võimalusest püstitada maailmarekord. Eesti meistrivõistlustel 1920. aasta juunis koguski üha enam imetlust äratav lühikesekasvuline (174 cm), kuid kehaliselt tugev atleet Aleksander Klumberg rekordilise punktisumma – Stockholmi olümpial kasutatud tabeli järgi 8025,520. Maailmarekordiks ei kinnitatud seda tulemust (samal aastal uuendatud tabeli järgi 7363,625) siis ega hiljem, sest Eesti polnud veel Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (IAAF-i) liige. IAAF-i maailmarekordite statistikakogumikus (1999) on Klumbergi 1920. aasta saavutus märgitud kui viimane mitteametlik tipptulemus kümnevõistluses.
Antwerpeni olümpiamängudel meie mehe lootused ei täitunud. Ta sai odaviskes viienda koha tulemusega 62.39. Eelvõistlusel tühistas soomlasest kohtunik eestlase parima viske, mis kandus 65 meetrini. Kuna soomlased tegutsesid ka märkijatena väljakul, võis kahelda, kas nende tegevus oli erapooletu. Esimesed neli olid kõik soomlased. Kümnevõistluses osales Klumberg haigena ning suhteliselt nõrkade tulemuste tõttu jättis võistluse pooleli peale teivashüpet. Kuna eestlastel puudus punktitabel, ei osatud arvata, et peale trumpala odaviske õnnestumist oleks Klumberg võinud tõusta pronksikohale.[11]
1922. aasta hilissuvel asus küps ja ambitsioonikas kümnevõistleja Helsingis IFK-i juubelivõistlustel maailmarekordit ründama. Vaatamata jahedale ilmale, tuulele ja sajule õnnestus maailmarekord püstitada. Esimene päev 100 m 12,3; kaugus 6.59; kuul 12.92; kõrgus 1.75; 400 m 55,0. Teine päev 110 m tõkkejooks 17,0 (Eesti rekord); ketas 39.64; teivas 3.40; oda 62.20; 1500 m 5.11,3. 1912. aasta tabeli järgi saavutas Klumberg Helsingis maailmarekordiks 8147,505, 1920. aasta tabeli järgi 7485,610 punkti, 1985. aasta tabeli järgi oli tulemuseks 6087 punkti.
1924. aasta Pariisi olümpiamängudel võitis Klumberg kümnevõistluses pronksmedali 7329,36 punktiga, kaotades hõbeda vaid 21 punktiga. Aastavahetusel 1924/1925 korraldatud Eesti Spordilehe referendumil valisid spordihuvilised ta "Eesti suurimaks sportlaseks" (ta edestas kõiki kuulsaid raskejõustiklasi).[12] 1920. ja 1930. aastatel olid tugevamateks kümnevõistlejateks veel Elmar Rähn, Johann Meimer, Arnold Niggol ja Elmar Lilienthal.
1940. – 1950. aastad
Teise maailmasõja aastatel alustas sportlasteed Heino Lipp, kes tuli Eesti meistriks kümnevõistluses 1944. aastal ja oli 1943. aastal teine. 1946. aastal viis ta Nõukogude Liidu rekordi kuulitõukes üle 16 meetri ning oli sel alal kindlaim pretendent Euroopa meistri tiitle. Kuid julgeoleku asutus (KGB) teda EM-le ei lubanud ning oma pika sportlaskarjääri jooksul ei saanud Lipp piiri taha kordagi. Samal aastal ületas Lipp Klumbergi kümnevõistluse rekordi (6450 punkti) tulemusega 6631 (1934. aasta tabel). Peale seda uuendas Lipp Eesti rekordit veel kolm korda.
Helsingi 1948. aasta suveolümpiamängude päevil sai ta Tartus tulemuseks 7584 punkti, mis ületas olümpiavõitja Robert Mathiase punktisumma 7139. Kuu aega hiljem püstitas Heino Lipp ka uue NSV Liidu rekordi tulemusega 7780 punkti (11,4 – 6.13 – 16.18 – 1.70 – 50,2 – 15,4 – 47.55 – 3.40 – 61.96 – 4.35,0), mis oli maailma kõigi aegade kolmas tulemus (1985. aasta tabeli järgi 7072 punkti). 1949. aasta Tartu võistlustel üritas Lipp maailmarekordi 7900 punkti ületamist. Peale kuuendat ala 110 m tõkkejooksu edestas ta maailmarekordit 26 punktiga, kuid järgnenud vihmasaju ja poris võistlemise tõttu jäi tulemuseks vaid 7539 (hooaja tippmark Euroopas). Viimase rekordiürituse tegi ta 1950. aastal, kuid taas nurjas teise päeva halb ilm hea tulemuse saamise. Peale seda keskendus Lipp kuulitõukele ja kettaheitele.[13]
Lipu mantlipärijaks tõusis Uno Palu, kes alustas kõrgushüppajana, olles Eesti edetabelijuht. 1956. aasta NSV Liidu rahvaste spartakiaadil võitis Palu pronksmedali uue Eesti rekordiga 7167 punkti (1950. aasta tabel, Lipu rekord oli selle järgi 7110). Palu sai võimaluse võistelda 1956. aasta suveolümpiamängudel Melbourne'is, kus saavutas tulemusega 6930 punkti 4. koha. Noorte Hääle küsitluse põhjal valiti Palu 1956. aasta eesti parimaks sportlaseks.
1958. aasta Euroopa meistrivõistlustel kergejõustikus Stockholmis võitis Uno Palu hõbemedali Eesti rekordiga 7329 punkti (1985.aasta tabeli järgi 7275). Sama aasta võistlustel olid septembris rekordinumbrid 7366 punkti ja oktoobris 7559 punkti (1985.a. – 7430), mis tõi talle ka NSV Liidu meistrivõistluste hõbeda. 1960. aastal võitis Palu meistrivõistlustel pronksmedali Eesti rekordiga 7598 (1985.a. – 7454; 11,3 – 7.08 – 13.71 – 1.90 – 50,1 – 14,9 – 42.35 – 3.80 – 59.89 – 4.20,9). Kuid Rooma 1960. aasta suveolümpiamängudele saadeti tema asemel NSVL koondise treenerite otsusel (tutvuste kaudu) hoopis sportlane, kelle isiklik rekord oli vaid 7193.[14]
1960. – 1970. aastad
Peale 1956. aasta olümpiamänge hakati korraldama Uno Palu rändkarikale noorte kümnevõistlusi. Esimeseks võitjaks tuli 16–aastane Rein Aun. 1960. aastal sai ta 20–aastaselt meistersportlaseks. Ülikooli õpingute ajal oli tema treeneriks Fred Kudu. Olümpiahooajal 1964. aastal tuli ta NSV Liidu meistrivõistlustel hõbemedalile Eesti rekordiga 7917 punkti (vana tabeli järgi). Tulemuste ümberarvestamisel rahvusvaheliselt kehtestatud punktitabeli järgi oli tulemus 7813 punkti, mis aga oleks andnud kuldmedali. Selle punktisummaga oli ta enne 1964. aasta suveolümpiamänge Tōkyōs maailma edetabelis 6. kohal. Olümpiamängudel saavutas Aun hõbemedali 7842 punktiga (10,9 – 7.22 – 13.82 – 1.93 – 48,8 – 15,9 – 44.19 – 4.20 – 59.06 – 4.22,3). Veel enne 1500 m jooksu võis eeldada koguni võitu, kuid sakslane Willi Holdorf ületas isiklikku rekordi 14 sekundiga ning sai kuldmedali endale. Aastatel 1964–1967 kuulus Aun maailma edetabeli esikümnesse (kohad 4.–7.). 1967. aastal tuli Rein Aun NSV Liidu rahvaste spartakiaadi võitjaks ja püstitas seejärel maavõistlusel Saksa DV-ga uue riigi rekordi 7979 punktiga. 1968. aasta meistrivõistlustel saavutas Aun taas esikoha uue rekordiga 8026 punkti (1985. aasta tabeli järgi 7898).[15] 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos pidi ta katkestama reielihase vigastuse tõttu. Rein Auna isiklike rekordite punktisumma on 8375.
Rein Auna kõrval tegid neil aastail häid tulemusi ka Jüri Otsmaa – parim tulemus 7912 punkti (1985.a. – 7776), kes oli 1966. aastal maailma edetabeli 8. ning Priit Paalo – 7814 punkti (1985.a. – 7650), kes sai 1965.a. meistrivõistlustel pronksmedali. NSV Liidu noorterekordeid püstitas Pavel Rambak, kelle kümnevõistluse parimaks tulemuseks jäi 7835 punkti (1985.a. – 7700), kuna põlvevigastus 1975. aastal katkestas karjääri.
1968. aasta NSV Liidu meistrivõistlustel kümnevõistluses olid esikümnes kuus Eesti kümnevõistlejat: 1. Rein Aun, 4. Priit Paalo, 6. Jaan Lember, 8. Toomas Berendsen, 9. Toomas Suurväli ja 10. Boriss Tolmatšov (parim tulemus 7890 punkti, 1985.a. 7743). 1968. aasta suvest olid koondises ka Kaidu Meitern (parim 1971.aastal 7699, 1985 tabel 7565) ja Aalo Eller (parim 1969. aastal 7437, 1985 tabel 7275). 1969. aastal võistles maavõistlusel Saksa DV vastu NSV Liidu 12-liikmelises meeskonnas kuus ja 1970. aastal Saksa FV vastu koguni seitse Eesti kümnevõistlejat. 1970. aastatel jõudsid NSV Liidu koondisse ka Pavel Rambak, Heino Sildoja (parim 1979.aastal 7748, 1985 tabel 7624), Peeter Põld (parim 1976.aastal 7920, 1985 tabel 7767), Tõnu Kaukis ja Margus Kasearu.[16]
Toomas Berendsen oli aastatel 1967–1974 NSV Liidu koondise liige ning sai riigi meistrivõistlustel hõbeda 1969. aastal ja pronksi 1970. aastal. Maailma edetabelis oli ta 1972–1973 esikümnes. Parim punktitulemus 8016 punkti (1985.a. –7873) tuli Saksa FV – NSV Liit maavõistlusel 1973. aastal, mis andis kolmanda koha. 9 korral NSV Liidu koondisse kuulunud Toomas Suurväli saavutas oma tipptulemuse 1973. aastal, mil võitis Euroopa mitmevõistluse karikavõistluste poolfinaali Sofias punktisummaga 8018 (1985. –7887). Finaalis sai ta (7866) meeskondliku hõbeda koos Toomas Berendseniga (7891) ning 1975. aastal meeskondliku kulla.[17]
Kadrioru staadionil peeti 1974. aastal kümnevõistlejate tippüritus – maavõistlus Ameerika Ühendriikide, Saksa FV ja NSV Liidu võistkondade vahel. Bruce Jenneri järel (8308 punkti, 1974. aasta tipptulemus) saavutas teise koha 7865 (1985.a. tabel 7718) punktiga Jaan Lember, Toomas Suurväli oli 7797 punktiga seitsmes. 1975. aasta Saksa FV – NSV Liit maavõistlusel olid võiduka meeskonna 3 paremat Jaan Lember, Toomas Suurväli ja Peeter Põld. Selle kolmiku kogusumma oleks Eestile andnud Euroopa karikavõistlustel riikide arvestuses teise koha.
Uue mehena tuli Tõnu Kaukis 1975. aastal NSV Liidu juunioride meistriks ja omaealiste Euroopa meistrivõistlustel neljandaks. NSV Liidu karikavõistlustel 1978. aastal ületas Kaukis ligi 10 aastat püsinud Rein Auna Eesti rekordi, saavutades 8086 punkti (10,9 – 7.38 – 14.19 – 1.99 – 50,1 – 14,2 – 43.18 – 4.50 – 65.58 – 4.39.8), mis 1985. a tabeli järgi oleks 7984 punkti. Isiklik rekord kerkis Kaukisel korraga 470 punkti võrra. Esimest korda elektroonilise ajavõtuga võistlusel (Saksa DV – NSV Liit) osaledes sai ta 1979. aastal 8024 punkti (kuigi võistles palavikuga). Tema isiklike rekordite punktisumma on 8548 punkti.[18]
Kõigi aegade edetabel
Seisuga 20. aprill 2024.[19]
Koht | Punktid | Sportlane | Kuupäev | Koht | |
---|---|---|---|---|---|
1. | 9126 | Kevin Mayer | 15.–16. september 2018 | Talence | |
( 10,55/+0.3 - 7.80/+1.2 - 16.00 - 2.05 - 48,42 / 13,75/-1.1 - 50.54 - 5.45 - 71.90 - 4.36,11 ) | |||||
2. | 9045 | Ashton Eaton | 28.–29. august 2015 | Peking | |
( 10,23/-0.4 - 7.88/0.0 - 14.52 - 2.01 - 45,00 / 13,69/-0.2 - 43.34 - 5.20 - 63.63 - 4.17,52 ) | |||||
3. | 9026 | Roman Šebrle | 26.–27. mai 2001 | Götzis | |
( 10,64/0.0 - 8.11/+1.9 - 15.33 - 2.12 - 47,79 / 13,92/-0.2 - 47.92 - 4.80 - 70.16 - 4.21,98 ) | |||||
4. | 9018 | Damian Warner | 4.–5. august 2021 | Tokyo | |
( 10,12/+0.2 - 8.24/+0.2 - 14.80 - 2.02 - 47,48 / 13,46/-1.0 - 48.67 - 4.90 - 63.44 - 4.31,08 ) | |||||
5. | 8994 | Tomáš Dvořák | 3.–4. juuli 1999 | Praha | |
( 10,54/-0.1 - 7.90/+1.1 - 16.78 - 2.04 - 48,08 / 13,73/0.0 - 48.33 - 4.90 - 72.32 - 4.37,20 ) | |||||
6. | 8909 | Pierce LePage | 25.-26. august 2023 | Budapest | |
( 10.45/-0.3 - 7.59/+0.2 - 15.81 - 2.08 - 47.21 / 13.77/+0.2 - 50.98 - 5.20 - 60.90 - 4:39.88 ) | |||||
7. | 8891 | Dan O'Brien | 4.–5. september 1992 | Talence | |
( 10,43/+2.1 - 8.08/+1.8 - 16.69 - 2.07 - 48,51 / 13,98/-0.5 - 48.56 - 5.00 - 62.58 - 4.42,10 ) | |||||
8. | 8867 | Garrett Scantling | 6.–7. mai 2022 | Arkansas | |
( 10,68/+0.9 - 7.68/+2.0 - 16.12 - 2.04 - 48,38 / 13,59/+1.0 - 51.04 - 5.15 - 67.16 - 4.46,37 ) | |||||
9. | 8836 | Leo Neugebauer | 7.–8. juuni 2023 | Austin | |
( 10.61/-0.3 - 7.68/+2.4 - 16.27 - 2.04 - 47.08 / 14.10/+3.1 - 55.06 - 5.21 - 57.45 - 4:48.00 ) | |||||
10. | 8832 | Bryan Clay | 29.–30. juuni 2008 | Eugene | |
( 10.39/-0.4 - 7.39/-1.6 - 15.17 - 2.08 - 48.41 / 13.75/+1.9 - 52.74 - 5.00 - 70.55 - 4:50.97 ) | |||||
11. | 8815 | Erki Nool | 6.–7. august 2001 | Edmonton | |
( 10,60/+1.5 - 7.63/+2.0 - 14.90 - 2.03 - 46,23 / 14,40/0.0 - 43.40 - 5.40 - 67.01 - 4.29,58 ) | |||||
12. | 8811 | Daley Thompson | 27.–28. august 1986 | Stuttgart | |
( 10,26/+2.0 - 7.72/+1.0 - 15.73 - 2.00 - 47,02 / 14,04/-0.3 - 43.38 - 5.10 - 62.78 - 4.26,16 ) | |||||
13. | 8790 | Trey Hardee | 19.–20. august 2009 | Berliin | |
( 10,45/+0.2 - 7.83/+1.9 - 15.33 - 1.99 - 48,13 / 13,86/+0.3 - 48.08 - 5.20 - 68.00 - 4.48,91 ) | |||||
14. | 8784 | Tom Pappas | 21.–22. juuni 2003 | Palo Alto | |
( 10,78/+0.2 - 7.96/+1.4 - 16.28 - 2.17 - 48,22 / 14,13/+1.7 - 45.84 - 5.20 - 60.77 - 4.48,12 ) | |||||
15 | 8756 | Lindon Victor | 25.–26. august 2023 | Budapest | |
( 10,60/+0.1 - 7.55/+1.0 - 15.94 - 2.02 - 48,05 / 14,47/+0.2 - 54.97 - 4.80 - 68.05 - 4.39,67 ) | |||||
16. | 8735 | Eduard Hämäläinen | 28.–29. mai 1994 | Götzis | |
( 10,50/+2.1 - 7.26/+1.0 - 16.05 - 2.11 - 47,63 / 13,82/-3.0 - 49.70 - 4.90 - 60.32 - 4.35,09 ) | |||||
17. | 8732 | Ayden Owens-Delerme | 17.–18. aprill 2024 | Walnut | |
( 10.31/+1.9 - 7.77/+2.6 - 16.26 - 1.98 - 47.23 / 13.73/+0.9 - 46.00 - 5.10 - 59.28 - 4:45.59 ) | |||||
18. | 8730 | Jürgen Hingsen | 27.–28. august 1986 | Stuttgart | |
( 10,87/+2.5 - 7.89/+2.8 - 16.46 - 2.12 - 48,79 / 14,52/-0.3 - 48.42 - 4.60 - 64.38 - 4.21,61 ) | |||||
19. | 8725 | Dmitriy Karpov | 23.–24. august 2004 | Ateena | |
( 10,50/+2.2 - 7.81/-0.9 - 15.93 - 2.09 - 46,81 / 13,97/+1.5 - 51.65 - 4.60 - 55.54 - 4.38,11 ) | |||||
20. | 8720 | Kyle Garland | 6.–7. mai 2022 | Arkansas | |
( 10,63/+0.9 - 7.86/+1.0 - 16.44 - 2.16 - 49,04 / 13,71/+1.0 - 46.16 - 4.85 - 59.63 - 4.43,21 ) | |||||
21. | 8706 | Frank Busemann | 31. juuli – 1. august 1996 | Atlanta | |
( 10,60/ - 8.07/+0.8 - 13.60 - 2.04 - 48,34 / 13,47/+0.3 - 45.04 - 4.80 - 66.86 - 4.31,41 ) | |||||
22. | 8705 | Dave Johnson | 23.–24. aprill 1992 | Azusa | |
( 10,96/+0.4 - 7.52/+4.5 - 14.61 - 2.04 - 48,19 / 14,17/+0.3 - 49.88 - 5.28 - 66.96 - 4.29,38 ) | |||||
23. | 8694 | Chris Huffins | 19.–20. juuni 1998 | New Orleans | |
( 10,31/+3.5 - 7.76/+2.5 - 15.43 - 2.18 - 49,02 / 14,02/+1.0 - 53.22 - 4.60 - 61.59 - 4.59,43 ) | |||||
24. | 8691 | Niklas Kaul | 2.–3. oktoober 2019 | Doha | |
( 11,27/+0.3 - 7.19/+0.6 - 15.10 - 2.02 - 48,48 / 14,64/+0.7 - 49.20 - 5.00 - 79.05 - 4.15,70 ) | |||||
25. | 8681 | Karel Tilga | 25.–26. august 2023 | Budapest | |
( 10,84/-0.1 - 7.58/+0.4 - 15.75 - 2.05 - 48,58 / 14,68/+0.2 - 50.57 -4.80 - 66.42 - 4.20,73 ) | |||||
26. | 8676 | Siegfried Wentz | 27.–28. august 1986 | Stuttgart | |
( 10,83/+2.0 - 7.60/+0.3 - 15.45 - 2.12 - 47,57 / 14,07/-0.3 - 45.66 - 4.90 - 65.34 - 4.35,00 ) |
Ülevaade muudest parematest punktisummadest:
- Ashton Eaton on kogunud ka 9039 (2012), 8893 (2016) ja 8809 (2013).
- Damian Warner 8995 (2021), 8797 (2022) ja 8795 (2018).
- Tomáš Dvořák 8902 (2001), 8900 (2000) ja 8837 (1997).
- Roman Šebrle 8893 (2004), 8807 (2003) ja 8800 (2002).
- Kevin Mayer 8834 (2016), 8816 (2022) ja 8768 (2017).
- Dan O'Brien 8824 (1996) ja 8812 (1991).
Teiste eesti kümnevõistlejate kohad maailma läbi aegade 100 parema hulgas[20]:
- 39. 8604 punkti, Maicel Uibo, 4. oktoober 2019
- 54. 8526 punkti, Kristjan Rahnu, 5. juuni 2005
- 56. 8524 punkti, Janek Õiglane, 26. august 2023
- 62. 8506 punkti, Valter Külvet, 2. juuli 1988
- 69. 8484 punkti, Johannes Erm, 26. august 2023
- 89. 8398 punkti, Mikk Pahapill, 29. mai 2011
Kümnevõistluse käigus tehtud üksikalade tippmargid
Võistlusala | Tulemus | Punkte | Sportlane | Riik | Aeg | Koht |
---|---|---|---|---|---|---|
100 m | 10,12 | 1066 | Damian Warner | Kanada | 4. august 2021 | Tokio[21] |
Kaugushüpe | 8.45 | 1178 | Simon Ehammer | Šveits | 28. mai 2022 | Götzis[22] |
Kuulitõuge | 19.17 | 1048 | Edy Hubacher | Šveits | 5. oktoober 1969 | Bern[23] |
Kõrgushüpe | 2.28 | 1071 | Derek Drouin | Kanada | 7. aprill 2017 | Santa Barbara[24] |
400 m | 45.00 | 1060 | Ashton Eaton | USA | 28. august 2015 | Peking[25] |
110 m tj | 13.36 | 1059 | Damian Warner | Kanada | 30. mai 2021 | Götzis[26] |
Kettaheide | 55.87 | 993 | Bryan Clay | USA | 24. juuni 2005 | Carson[27] |
Teivashüpe | 5.76 | 1152 | Tim Lobinger | Saksamaa | 19. juuli 1992 | Leverkusen[28] |
Odavise | 79.80 | 1040 | Peter Blank | Saksamaa | 30. mai 2021 | Emmelshausen[29] |
1500 m | 3.58,7 | 963 | Robert Baker | USA | 3. aprill 1980 | Austin[30] |
Kümnevõistluse alade maailmarekordite punktisumma kokku on 12 598. Kümnevõistluse käigus saavutatud iga ala tipptulemuste kogusumma on 10 590.
Eesti edetabel
Eesti 25 parimat kümnevõistlejat nende isiklike rekordite järgi. Seisuga 6. märts 2024.[31]
Jrk nr | Tulemus | Sportlane | Aeg |
---|---|---|---|
1. | 8815 | Nool, ErkiErki Nool | 7. august 2001 |
2. | 8681 | Tilga, KarelKarel Tilga | 26. august 2023 |
3. | 8604 | Uibo, MaicelMaicel Uibo | 4. oktoober 2019 |
4. | 8526 | Rahnu, KristjanKristjan Rahnu | 5. juuni 2005 |
5. | 8524 | Õiglane, JanekJanek Õiglane | 26. august 2023 |
6. | 8506 | Külvet, ValterValter Külvet | 2. juuli 1988 |
7. | 8484 | Erm, JohannesJohannes Erm | 26. august 2023 |
8. | 8398 | Pahapill, MikkMikk Pahapill | 29. mai 2011 |
9. | 8322 | Nazarov, AndreiAndrei Nazarov | 17. mai 1987 |
10. | 8299 | Rosenberg, KristjanKristjan Rosenberg | 28. juuni 2021 |
11. | 8232 | Reintak, SvenSven Reintak | 18. mai 1986 |
12. | 8179 | Kaseorg, IndrekIndrek Kaseorg | 31. mai 1998 |
13. | 8156 | Lillemets, RistoRisto Lillemets | 30. mai 2021 |
14. | 8151 | Kaukis, TõnuTõnu Kaukis | 21. juuni 1980 |
15. | 8137 | Saluri, Karl RobertKarl Robert Saluri | 7. juuni 2018 |
16. | 8137 | Turi, IndrekIndrek Turi | 29. august 2003 |
17. | 8119 | Raja, AndresAndres Raja | 20. august 2009 |
18. | 8086 | Tšernjavski, TaaviTaavi Tšernjavski | 8. juuli 2020 |
19. | 8077 | Kasearu, MargusMargus Kasearu | 21. juuni 1980 |
20. | 8010 | Roosleht, RasmusRasmus Roosleht | 16. juuli 2023 |
21. | 7976 | Pahker, TiitTiit Pahker | 27. juuni 1982 |
22. | 7976 | Kallas, MadisMadis Kallas | 2. juuli 2006 |
23. | 7926 | Simulask, KristoKristo Simulask | 14. mai 2022 |
24. | 7898 | Aun, ReinRein Aun | 18. august 1968 |
24. | 7898 | Suurväli, ToomasToomas Suurväli | 12. august 1973 |
Maailmarekordi areng
Kümnevõistluse maailmarekordi areng:[32]
Tulemus (Vana) | Tulemus (uus) | Sportlane | Riik | Aeg | Koht |
---|---|---|---|---|---|
7485,61 | 6087 | Aleksander Klumberg | Eesti | 16.–17. september 1922 | Helsingi |
7710,775 | 6476 | Harold Osborn | USA | 11.–12. juuli 1924 | Colombes |
7820,93 | 6460 | Paavo Yrjöla | Soome | 17.–18. juuli 1926 | Viiburi |
7995,19 | 6586 | Paavo Yrjöla | Soome | 16.–17. juuli 1927 | Helsingi |
8053,29 | 6587 | Paavo Yrjöla | Soome | 3.–4. august 1928 | Amsterdam |
8255,475 | 6865 | Akilles Järvinen | Soome | 19.–20. juuli 1930 | Viiburi |
8462,235 | 6735 | James Bausch | USA | 5.–8. august 1932 | Los Angeles |
8790,46 | 7147 | Hans-Heinrich Sievert | Saksamaa | 7.–8. juuli 1934 | Hamburg |
7900 | 7254 | Glenn Morris | USA | 7.–8. august 1936 | Berliin |
8042 | 7287 | Robert Mathias | USA | 29.–30. juuni 1950 | Tulare |
7887 | 7592 | Robert Mathias | USA | 25.–26. juuli 1952 | Helsingi |
7985 | 7608 | Rafer Johnson | USA | 10.–11. juuni 1955 | Kingsburg |
8014 | 7653 | Vassili Kuznetsov | NSVL | 17.–18. mai 1958 | Krasnodar |
8302 | 7789 | Rafer Johnson | USA | 27.–28. juuli 1958 | Moskva |
8357 | 7839 | Vassili Kuznetsov | NSVL | 16.–17. mai 1959 | Moskva |
8682 | 7982 | Rafer Johnson | USA | 8.–9. juuli 1960 | Eugene |
9121 | 8009 | Chuangkuang Yang | Hiina Vabariik | 27.–28. aprill 1963 | Walnut |
8230 | 8119 | Russell Hodge | USA | 23.–24. juuli 1966 | Los Angeles |
8319 | 8234 | Kurt Bendlin | Saksamaa LV | 13.–14. mai 1967 | Heidelberg |
8417 | 8309 | William Toomey | USA | 10.–11. detsember 1969 | Los Angeles |
8454 | 8466 | Nikolai Avilov | NSVL | 17.–18. juuli 1972 | München |
8524 | 8429 | Bruce Jenner | USA | 9.–10. august 1975 | Eugene |
8538 | 8456 | Bruce Jenner | USA | 25.–26. juuni 1976 | Eugene |
8618 | 8634 | Bruce Jenner | USA | 29.–30. juuli 1976 | Montreal |
8622 | 8648 | Daley Thompson | Suurbritannia | 17.–18. mai 1980 | Götzis |
8649 | 8667 | Guido Kratschmer | Saksamaa LV | 14.–15. juuni 1980 | Bernhausen |
8704 | 8730 | Daley Thompson | Suurbritannia | 22.–23. mai 1982 | Götzis |
8723 | 8741 | Jürgen Hingsen | Saksamaa LV | 14.–15. august 1982 | Ulm |
8743 | 8774 | Daley Thompson | Suurbritannia | 7.–8. september 1982 | Ateena |
8779 | 8825 | Jürgen Hingsen | Saksamaa LV | 4.–5. juuni 1983 | Bernhausen |
8798 | 8832 | Jürgen Hingsen | Saksamaa LV | 8.–9. juuni 1984 | Mannheim |
8847 | Daley Thompson | Suurbritannia | 8.–9. august 1984 | Los Angeles | |
8891 | Dan O'Brien | USA | 4.–5. september 1992 | Talence | |
8994 | Tomáš Dvořák | Tšehhi | 3.–4. juuli 1999 | Praha | |
9026 | Roman Šebrle | Tšehhi | 26.–27. mai 2001 | Götzis | |
9039 | Ashton Eaton | USA | 22.–23. juuni 2012 | Eugene | |
9045 | Ashton Eaton | USA | 28.–29. august 2015 | Peking | |
9126 | Kevin Mayer | Prantsusmaa | 15.–16. september 2018 | Talence |
Olümpiamängude medalivõitjad
Aasta | |||
---|---|---|---|
1912 | Jim Thorpe 8413 * | Hugo Wieslander 7724 | Charles Lomberg 7413 |
1920 | Helge Løvland 6804 | Brutus Hamilton 6770 | Bertil Ohlson 6579 |
1924 | Harold Osborn 7710 | Emerson Norton 7350 | Aleksander Klumberg 7329 |
1928 | Paavo Yrjölä 8053 MR | Akilles Järvinen 7931 | Kenneth Doherty 7706 |
1932 | James Bausch 8462 MR | Akilles Järvinen 8292 | Wolrad Eberle 8030 |
1936 | Glenn Morris 7900 MR | Robert Clark 7601 | Jack Parker 7275 |
1948 | Robert Mathias 7139 | Ignace Heinrich 6974 | Floyd Simmons 6950 |
1952 | Robert Mathias 7887 MR | Milton Campbell 6957 | Floyd Simmons 6788 |
1956 | Milton Campbell 7937 | Rafer Johnson 7587 | Vassili Kuznetsov 7465 |
1960 | Rafer Johnson 8392 | Chuangkuang Yang 8334 | Vassili Kuznetsov 7809 |
1964 | Willi Holdorf 7887 | Rein Aun 7842 | Hans-Joachim Walde 7809 |
1968 | William Toomey 8193 | Hans-Joachim Walde 8111 | Kurt Bendlin 8064 |
1972 | Nikolai Avilov 8454 MR | Leonid Litvinenko 8035 | Ryszard Katus 7984 |
1976 | Bruce Jenner 8618 | Guido Kratschmer 8411 | Nikolai Avilov 8369 |
1980 | Daley Thompson 8495 | Juri Kutsenko 8331 | Sergei Želanov 8135 |
1984 | Daley Thompson 8797 | Jürgen Hingsen 8673 | Siegfried Wentz 8412 |
1988 | Christian Schenk 8488 | Torsten Voss 8399 | David Steen 8328 |
1992 | Robert Změlík 8611 | Antonio Peñalver 8412 | David Johnson 8309 |
1996 | Dan O'Brien 8824 | Frank Busemann 8706 | Tomáš Dvořák 8664 |
2000 | Erki Nool 8641 | Roman Šebrle 8606 | Chris Huffins 8595 |
2004 | Roman Šebrle 8893 | Bryan Clay 8820 | Dmitri Karpov 8725 |
2008 | Bryan Clay 8791 | Andrei Kravtšenko 8551 | Leonel Suarez 8527 |
2012 | Ashton Eaton 8869 | Trey Hardee 8671 | Leonel Suarez 8523 |
2016 | Ashton Eaton 8893 | Kévin Mayer 8834 | Damian Warner 8666 |
2020 | Damian Warner 9018 | Kévin Mayer 8726 | Ashley Moloney 8649 |
* 1912. a. kaks olümpiakulda võitnud Jim Thorpe tulemused (ka viievõistluses) tühistati, kuna sportlane tunnistati elukutseliseks. Alles 70 aastat hiljem tema õigused taastati.
Maailmameistrivõistluste medalivõitjad
Mehed
Euroopa meistrivõistluste medalivõitjad
Aasta | Kuld | Hõbe | Pronks |
---|---|---|---|
1934 | Hans-Heinrich Sievert, Saksamaa 8103 | Leif Dahlgren, Rootsi 7770 | Jerzy Plawczyk, Poola 7552 |
1938 | Olle Bexell, Rootsi 7214 | Witold Gerutto, Poola 7006 | Josef Neumann, Šveits 6664 |
1946 | Godtfred Holmvang, Norra 6987 | Sergei Kuznetsov, NSV Liit 6930 | Göran Waxberg, Rootsi 6661 |
1950 | Ignace Heinrich, Prantsusmaa 7364 | Örn Clausen, Island 7297 | Kjell Tånnander, Rootsi 7175 |
1954 | Vassili Kuznetsov, NSV Liit 6752 | Torbjörn Lassenius, Soome 6424 | Heinz Oberbeck, Saksa Föderatiivne Vabariik 6263 |
1958 | Vassili Kuznetsov, NSV Liit 7865 | Uno Palu, NSV Liit 7329 | Walter Meier, Saksa Demokraatlik Vabariik (Saksa DV) 7249 |
1962 | Vassili Kuznetsov, NSV Liit 8026 | Werner von Moltke, Saksa Föderatiivne Vabariik (Saksa FV) 8022 | Manfred Bock, Saksa FV 7835 |
1966 | Werner von Moltke, Saksa FV 7740 | Jörg Mattheis, Saksa FV 7614 | Horst Beyer, Saksa FV 7562 |
1969 | Joachim Kirst, Saksa DV 8041 | Herbert Wessel, Saksa DV 7828 | Viktor Tšelnokov, NSV Liit 7801 |
1971 | Joachim Kirst, Saksa DV 8196 | Lennart Hedmark, Rootsi 8038 | Hans-Joachim Walde, Saksamaa 7951 |
1974 | Ryszard Skowronek, Poola 8207 | Yves Leroy, Prantsusmaa 8146 | Guido Kratschmer, Saksamaa 8132 |
1978 | Aleksandr Grebenjuk, NSV Liit 8340 | Daley Thompson, Suurbritannia 8289 | Siegfried Stark, Saksa DV 8208 |
1982 | Daley Thompson, Suurbritannia 8774 | Jürgen Hingsen, Saksamaa 8517 | Siegfried Stark, Saksa DV 8433 |
1986 | Daley Thompson, Suurbritannia 8811 | Jürgen Hingsen, Saksamaa 8730 | Siegfried Wentz, Saksamaa 8676 |
1990 | Christian Plaziat, Prantsusmaa 8574 | Dezső Szabó, Ungari 8436 | Christian Schenk, Saksa DV 8433 |
1994 | Alain Blondel, Prantsusmaa 8453 | Henrik Dagård, Rootsi 8362 | Lev Lobodin, Ukraina 8201 |
1998 | Erki Nool, Eesti 8667 | Eduard Hämäläinen, Soome 8587 | Lev Lobodin, Venemaa 8571 |
2002 | Roman Šebrle, Tšehhimaa 8800 | Erki Nool, Eesti 8438 | Lev Lobodin, Venemaa 8390 |
2006 | Roman Šebrle, Tšehhimaa 8526 | Attila Zsivóczky, Ungari 8356 | Aleksei Drozdov, Venemaa 8350 |
2010 | Romain Barras, Prantsusmaa 8453 | Eelco Sintnicolaas, Holland 8436 | Andrei Krautšanka, Valgevene 8370 |
2012 | Pascal Behrenbruch, Saksamaa 8558 | Oleksi Kasjanov, Ukraina 8321 | Ilja Škurenjov, Venemaa 8219 |
2014 | Andrej Kraŭčanka, Valgevene 8816 | Kévin Mayer, Prantsusmaa 8521 | Ilja Škurenjov, Venemaa 8498 |
2016 | Thomas van der Plaetsen, Belgia 8218 | Adam Helcelet, Prantsusmaa 8157 | Mihail Dudaš, Serbia 8153 |
2018 | Arthur Abele, Belgia 8431 | Ilja Škurenjov, neutraalne 8321 | Vital Žuk, Valgevene 8290 |
2022 | Niklas Kaul, Saksamaa 8545 | Simon Ehammer, Šveits 8468 | Janek Õiglane, Eesti 8346 |
Riikide rekordid
Seisuga 21. aprill 2024.[19]
Tulemus | Riik | Sportlane | Aeg | Koht |
---|---|---|---|---|
9126 | Kevin Mayer | 15.–16. september 2018 | Talence | |
9045 | Ashton Eaton | 28.–29. august 2015 | Peking | |
9026 | Roman Šebrle | 26.–27. aprill 2001 | Götzis | |
9018 | Damian Warner | 4.–5. august 2021 | Tokyo | |
8847 | Daley Thompson | 8.–9. august 1984 | Los Angeles | |
8836 | Leo Neugebauer | 7.–8. juuni 2023 | Austin | |
8815 | Erki Nool | 6.–7. august 2001 | Edmonton | |
8756 | Lindon Victor | 25.–26. august 2023 | Budapest | |
8735 | Eduard Hämäläinen | 28.–29. mai 1994 | Götzis | |
8732 | Ayden Owens-Delerme | 17.–18. aprill 2024 | Walnut | |
8730 | Eduard Hämäläinen | 5.–6. august 1997 | Ateena | |
8725 | Dmitri Karpov | 23.–24. august 2004 | Ateena | |
8709 | Aleksandr Apaitšev | 2.–3. juuni 1984 | Neubrandenburg | |
8698 | Grigori Degtjarjov | 21.–22. juuni 1984 | Kiiev | |
8654 | Leonel Suárez | 3.–4. juuli 2009 | Havanna | |
8649 | Ashley Moloney | 4.–5. august 2021 | Tokyo | |
8644 | Maurice Smith | 31. august – 1. september 2007 | Osaka | |
8608 | Markus Rooth | 15.–16. juuli 2023 | Espoo | |
8573 | Jón Arnar Magnússon | 30.–31. mai 1998 | Götzis | |
8566 | Sebastian Chmara | 16.–17. mai 1998 | Murcia | |
8554 | Attila Zsivoczky | 3.–4. juuni 2000 | Götzis | |
8539 | Eelco Sintnicolaas | 27.–28. mai 2017 | Götzis | |
8526 | Francisco Javier Benet | 16.–17. mai 1998 | Murcia | |
8521 | Larbi Bouraada | 17.–18. august 2016 | Rio de Janeiro | |
8519 | Hans Van Alphen | 26.–27. mai 2012 | Götzis |
Vaata ka
Viited
- ↑ Athletics at the 1912 Stockholm Summer Games:Men's Decathlon. Sports Reference LLC.
- ↑ Erlend Teemägi. Eesti kümnevõistlus läbi aegade. TEA Kirjastus. Tallinn 2003. lk. 9.
- ↑ Erlend Teemägi. Eesti kümnevõistlus läbi aegade. TEA Kirjastus. Tallinn 2003. lk. 9.
- ↑ Flatter, Ron.Thorpe preceded Deion, Bo. espn.com. Retrieved December 11, 2020.
- ↑ Decathlon. Encarta. 2008.
- ↑ 6,0 6,1 Decathlon Calculator.
- ↑ The Decathlon Rules.
- ↑ Erlend Teemägi. Eesti kümnevõistlus läbi aegade. TEA Kirjastus. Tallinn 2003. lk. 7.
- ↑ Eesti kümnevõistlus läbi aegade, lk. 15.
- ↑ Eesti kümnevõistlus läbi aegade, lk. 17.
- ↑ Eesti kümnevõistlus läbi aegade, lk. 27.
- ↑ Eesti kümnevõistlus läbi aegade, lk. 33.
- ↑ Eesti kümnevõistlus läbi aegade, lk. 40.
- ↑ Eesti kümnevõistlus läbi aegade, lk. 48.
- ↑ Eesti kümnevõistlus läbi aegade, lk. 64.
- ↑ Eesti kümnevõistlus läbi aegade, lk. 68.
- ↑ Eesti kümnevõistlus läbi aegade, lk. 209.
- ↑ Eesti kümnevõistlus läbi aegade, lk. 77.
- ↑ 19,0 19,1 Decathlon – men – senior – outdoor. IAAF. Retrieved on 25 January 2014.
- ↑ Decathlon men. World Athletic.Vaadatud 27.08.2023.
- ↑ 100 m jooks. WORLD DECATHLON BEST.
- ↑ 8,45 Meter: Ehammers unglaublicher Rekordsatz im Weitsprung. SRF. May 28, 2022.
- ↑ Beau Throws witter.com/beau_throws/status.
- ↑ 2017 Sam Adams Combined Events Invitational – Men's High Jump Results. phototiming.com. April 7, 2017
- ↑ Decathlon – 400 m Results. IAAF. August 28, 2015
- ↑ Warner makes history in Götzis with sixth victory and 8995 score. World Athletics. Retrieved June 24, 2021.
- ↑ What made Bryan Clay such a good decathlete discus thrower? reddit.com/r/trackandfieldthrows
- ↑ The combined events challenge. deccanherald.com/sports
- ↑ Javelin Throw records. worldathletics.org/records.
- ↑ Does Anybody Know What is the Fastest 1500m in a Decathlon? letsrun.com/forum.
- ↑ Edetabelid – Eesti Kergejõustikuliit
- ↑ 12th IAAF World Championships In Athletics: IAAF Statistics Handbook" (PDF). Berlin: IAAF. 2009.
Välislingid
- Kümnevõistluse meeste kõigi aegade edetabel iaaf.org
- Kümnevõistluse meeste kõigi aegade edetabel alltime-athletics.com
- Kümnevõistluse naiste kõigi aegade edetabel iaaf.org
- Lühikokkuvõte võistlusmäärustest ekjl.ee
- v
- r
Naised: 100 m jooks · 200 m jooks · 400 m jooks · 800 m jooks · 1500 m jooks · 5000 m jooks · 10 000 m jooks · maratonijooks · 100 m tõkkejooks · 400 m tõkkejooks · 3000 m takistusjooks · 4 × 100 m teatejooks · 4 × 400 m teatejooks · kõrgushüpe · teivashüpe · kaugushüpe · kolmikhüpe · kuulitõuge · kettaheide · vasaraheide · odavise · seitsmevõistlus · 20 km käimine