Paul Greengard
Paul Greengard | |
---|---|
Paul Greengard 2009. aastal | |
Sündinud | 11. detsember 1925 New York, Ameerika Ühendriigid |
Surnud | 13. aprill 2019 New York, Ameerika Ühendriigid |
Abikaasa | Ursula von Rydingsvard |
Lapsed | 2 poega |
Teadlaskarjäär | |
Tegevusalad | neuroloogia |
Töökohad | Rockefelleri ülikool |
Tunnustus | Nobeli meditsiiniauhind (2000) |
Paul Greengard (11. detsember 1925 – 13. aprill 2019) oli Ameerika neuroloog, tuntud neuronite molekulaar- ja rakufunktsiooni puudutava töö poolest. 2000. aastal pälvisid Greengard, Arvid Carlsson ja Eric Kandel Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna avastuste eest närvisüsteemi signaaliülekande kohta. Ta oli professor Rockefelleri ülikoolis[1] ja töötas Cure Alzheimer's Fundi teaduslikus nõuandekomisjonis ning Aju ja Käitumise Uuringute Fondi teadusnõukogus. Ta oli abielus kunstnik Ursula von Rydingsvardiga.
Elukäik
Greengard sündis New Yorgis koomik Benjamin Greengardi ja Pearl Greengardi (sündinud Meister) pojana. Tema vanem õde oli näitleja Irene Kane, kellest sai hiljem kirjanik pseudonüümiga Chris Chase, ta suri 2013. aastal 89-aastaselt. Nende ema suri sünnituse ajal[2] ja isa abiellus uuesti 1927. aastal[3]
Teise maailmasõja ajal teenis ta Ameerika Ühendriikide mereväe alluvuses Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis tehnikuna ja töötas kamikazevastase varajase hoiatamise süsteemi kallal. Pärast II maailmasõda õppis ta Hamiltoni kolledžis, mille lõpetas 1948. aastal bakalaureusekraadiga matemaatikas ja füüsikas. Ta otsustas katkestada füüsika kraadiõppe, sest enamik sõjajärgseid füüsikauuringuid keskendus tuumarelvadele, ja hakkas selle asemel tegelema biofüüsikaga.
Greengard alustas doktoriõpinguid Johns Hopkinsi ülikoolis Haldan Keffer Hartline'i laboris. Alan Hodgkini loengust inspireerituna hakkas Greengard tööle neuronitega. Ta sai doktorikraadi 1953. aastal ning tegi järeldoktoritööd Londoni ülikoolis, Cambridge'i ülikoolis ja Amsterdami ülikoolis.[4][5] Seejärel sai Greengardist Geigy uurimislaborite biokeemia osakonna direktor.
Pärast lahkumist Geigyst 1967. aastal töötas ta lühikest aega Albert Einsteini meditsiinikolledžis ja Vanderbilti ülikoolis, enne kui asus Yale'i ülikooli farmakoloogia osakonna professoriks. 1983. aastast töötas ta Rockefelleri ülikoolis.[4] Greengard oli Scripsi uurimisinstituudi teadusjuhatajate nõukogu liige. Ta oli Alzheimeri uurimisfondi Fisheri keskuse esimehe kohusetäitja ja töötas Michael Stern Parkinsoni uurimisfondi juhatuses.[6]
Ta suri 13. aprillil 2019.[7][8]
Töö
Greengardi uurimistöö keskendus neurotransmitterite põhjustatud sündmustele neuronis. Katsetes näitasid Greengard ja tema kolleegid, et kui dopamiin interakteerub neuroni rakumembraani retseptoriga, põhjustab see rakus tsüklilise AMP koguse suurenemist. See tsüklilise AMP suurenemine aktiveerib omakorda valgu, proteiinkinaas A, mis lülitab fosfaatrühmade lisamisega fosforüülumisena tuntud reaktsioonis teisi valke sisse või välja. Fosforüülimise teel aktiveeritud valgud võivad rakus teha mitmeid muudatusi: DNA transkribeerimine uute valkude saamiseks, sünapsi rohkemate retseptorite liigutamine (ja seeläbi neuroni tundlikkuse suurendamine) või ioonikanalite liigutamine rakupinnale. 2000. aasta Nobeli füsioloogia- ja meditsiiniauhinda jagas ta Arvid Carlssoni ja Eric Kandeliga regulatoorset valku DARPP-32 puudutava töö eest.[9]
Pearl Meister Greengardi auhind
Paul Greengard kasutas Nobeli auhinna honorari, et rahastada naisteadlaste auhinda – Pearl Meister Greengardi auhinda. Auhind on nime saanud tema sünnituse ajal surnud ema järgi.[10] See loodi 2004. aastal, et esile tõsta märkimisväärseid naisteadlasi.[11] Auhind antakse igal aastal silmapaistvale naisele, kes teeb uurimistööd biomeditsiini vallas.[12]
Isiklikku
Paul Greengardil oli esimesest abielust kaks poega, Claude ja Leslie.[13] Claude Greengard teenis UC Berkeleys välja doktorikraadi matemaatikas ja on Foss Hill Partnersi asutaja. Leslie sai magistrikraadi Yale'i meditsiinikoolis ja doktorikraadi Yale'i ülikoolis arvutiteaduste erialal. Praegu on ta New Yorgi ülikooli matemaatika ja arvutiteaduse professor ning Couranti matemaatikateaduste instituudi direktor.
1985. aastal abiellus Paul Greengard rahvusvaheliselt tuntud skulptori Ursula von Rydingsvardiga, kes on saanud arvukalt auhindu, sealhulgas kaks Rahvusliku Kunsti Sihtkapitali preemiat, Guggenheimi stipendiumi, Skowhegani skulptuurimedalit ja kolm auhinda rahvusvahelise kunstikriitikute ühenduse Ameerika Ühendriikide kategoorias. Von Rydingsvard on Ameerika Kunstiakadeemia liige ning tema kunstiteosed kuuluvad New Yorgi moodsa kunsti muuseumi, Metropolitani kunstimuuseumi, Brooklyni muuseumi, Nelsoni-Atkinsi kunstimuuseumi, Walkeri Kunstikeskuse ja Rahvusgalerii püsikogudesse.[14]
Tunnustus
- 1999 – valiti USA Meditsiiniakadeemia liikmeks
Viited
- ↑ "Paul Greengard profile". Rockefelleri ülikool. Originaali arhiivikoopia seisuga 22.09.2008. Vaadatud 28.09.2008.
- ↑ "The Academy Remembers President's Council Member, Dr. Paul Greengard". The New York Academy of Sciences. 16.04.2019. Originaali arhiivikoopia seisuga 9.05.2019. Vaadatud 09.05.2019.
- ↑ Dreifus, Claudia (26.09.2006). "He Turned His Nobel Into a Prize for Women". The New York Times.
- ↑ 4,0 4,1 "Paul Greengard, PhD". The Michael J. Fox Foundation. Vaadatud 09.05.2019.
- ↑ "The Academy Remembers President's Council Member, Dr. Paul Greengard". The New York Academy of Sciences. 16.04.2019. Originaali arhiivikoopia seisuga 9.05.2019. Vaadatud 9.05.2019.
- ↑ "The Michael J. Fox Foundation and The Michael Stern Parkinson's Research Foundation Join Forces to Accelerate Novel Ideas in Parkinson's Research". The Michael J. Fox Foundation. 30.06.2015. Vaadatud 09.05.2019.
- ↑ Gellene D (14.04.2019). "Paul Greengard, 93, Nobel Prize-Winning Neuroscientist, Is Dead". The New York Times. Vaadatud 09.05.2019.
- ↑ "Pioneering neuroscientist and Nobel laureate Paul Greengard dies at 93" (inglise). Vaadatud 14.04.2019.
- ↑ "Press Release: The Nobel Prize in Physiology or Medicine 2000". NobelPrize.org. 09.10.2000. Vaadatud 09.05.2019.
- ↑ "The Academy Remembers President's Council Member, Dr. Paul Greengard". The New York Academy of Sciences. 16.04.2019. Originaali arhiivikoopia seisuga 9.05.2019. Vaadatud 09.05.2019.
- ↑ Betsy Hanson (17.12.2004). "The Birth of an Award". Benchmarks. Originaali arhiivikoopia seisuga 07.02.2012. Vaadatud 28.09.2008.
- ↑ Dreifus, Claudia (26.09.2006). "He Turned His Nobel Into a Prize for Women". New York Times. Vaadatud 26.09.2006.
- ↑ Clem Richardson (03.02.2003). "A Nobel Patriarch 2000 Winner Head Of Talented Family". NYDailyNews.com. Daily News. Vaadatud 31.05.2011.
- ↑ Smith, Harrison. "Paul Greengard, Nobel laureate who showed how nerve cells communicate, dies at 93". Washington Post. Vaadatud 10.01.2021.
- v
- r
- 1901 Behring
- 1902 Ross
- 1903 Finsen
- 1904 Pavlov
- 1905 Koch
- 1906 Golgi, Ramón y Cajal
- 1907 Laveran
- 1908 Metšnikov, Ehrlich
- 1909 Kocher
- 1910 Kossel
- 1911 Gullstrand
- 1912 Carrel
- 1913 Richet
- 1914 Bárány
- 1915
- 1916
- 1917
- 1918
- 1919 Bordet
- 1920 Krogh
- 1921
- 1922 Hill, Meyerhof
- 1923 Banting, Macleod
- 1924 Einthoven
- 1925
- 1926 Fibiger
- 1927 Wagner-Jauregg
- 1928 Nicolle
- 1929 Eijkman, Hopkins
- 1930 Landsteiner
- 1931 Warburg
- 1932 Sherrington, Adrian
- 1933 Morgan
- 1934 Whipple, Minot, Murphy
- 1935 Spemann
- 1936 Dale, Loewi
- 1937 Szent-Györgyi
- 1938 Heymans
- 1939 Domagk
- 1940
- 1941
- 1942
- 1943 Dam, Doisy
- 1944 Erlanger, Gasser
- 1945 Fleming, Chain, Florey
- 1946 Muller
- 1947 C. F. Cori, G. T. Cori, Houssay
- 1948 Müller
- 1949 Hess, Egas Moniz
- 1950 Kendall, Reichstein, Hench
- 1951 Theiler
- 1952 Waksman
- 1953 Krebs, Lipmann
- 1954 Enders, Weller, Robbins
- 1955 Theorell
- 1956 Cournand, Forssmann, Richards
- 1957 Bovet
- 1958 Beadle, Tatum, Lederberg
- 1959 Ochoa, Kornberg
- 1960 Burnet, Medawar
- 1961 Békésy
- 1962 Crick, Watson, Wilkins
- 1963 Eccles, Hodgkin, Huxley
- 1964 Bloch, Lynen
- 1965 Jacob, Lwoff, Monod
- 1966 Rous, Huggins
- 1967 Granit, Hartline, Wald
- 1968 Holley, Khorana, Nirenberg
- 1969 Delbrück, Hershey, Luria
- 1970 Katz, Euler, Axelrod
- 1971 Sutherland
- 1972 Edelman, Porter
- 1973 Frisch, Lorenz, Tinbergen
- 1974 Claude, Duve, Palade
- 1975 Baltimore, Dulbecco, Temin
- 1976 Blumberg, Gajdusek
- 1977 Guillemin, Schally, Yalow
- 1978 Arber, Nathans, Smith
- 1979 Cormack, Hounsfield
- 1980 Benacerraf, Dausset, Snell
- 1981 Sperry, Hubel, Wiesel
- 1982 Bergström, Samuelsson, Vane
- 1983 McClintock
- 1984 Jerne, Köhler, Milstein
- 1985 Brown, Goldstein
- 1986 Cohen, Levi-Montalcini
- 1987 Tonegawa
- 1988 Black, Elion, Hitchings
- 1989 Bishop, Varmus
- 1990 Murray, Thomas
- 1991 Neher, Sakmann
- 1992 Fischer, Krebs
- 1993 Roberts, Sharp
- 1994 Gilman, Rodbell
- 1995 Lewis, Nüsslein-Volhard, Wieschaus
- 1996 Doherty, Zinkernagel
- 1997 Prusiner
- 1998 Furchgott, Ignarro, Murad
- 1999 Blobel
- 2000 Carlsson, Greengard, Kandel
- 2001 Hartwell, Hunt, Nurse
- 2002 Brenner, Horvitz, Sulston
- 2003 Lautebur, Mansfield
- 2004 Axel, Buck
- 2005 Marshall, Warren
- 2006 Fire, Mello
- 2007 Capecchi, Smithies, Evans
- 2008 Hausen, Barré-Sinoussi, Montagnier
- 2009 Blackburn, Greider, Szostak
- 2010 Edwards
- 2011 Beutler, Hoffmann, Steinman
- 2012 Gurdon, Yamanaka
- 2013 Rothman, Schekman, Südhof
- 2014 O'Keefe, May-Britt Moser, Edvard Moser
- 2015 Campbell, Ōmura, Tu
- 2016 Ōsumi
- 2017 Hall, Rosbash, Young
- 2018 Allison, Honjo
- 2019 Kaelin, Ratcliffe, Semenza
- 2020 Alter, Houghton, Rice
- 2021 Julius, Patapoutian
- 2022 Pääbo
- 2023 Karikó, Weissman