Rolf Zinkernagel
Rolf Zinkernagel | |
---|---|
![]() Rolf Zinkernagel 2011. aastal | |
Sündinud | 6. jaanuar 1944 (80-aastane) Riehen, Basel-Stadt, Šveits |
Alma mater | Baseli Ülikool, Austraalia Rahvuslik Ülikool |
Teadlaskarjäär | |
Tegevusalad | geneetika, bioloogia, immunoloogia |
Töökohad | Zürichi ülikool |
Tunnustus | Nobeli meditsiiniauhind (1996) |
Rolf Martin Zinkernagel (sündinud 6. jaanuaril 1944) on Zürichi ülikooli eksperimentaalse immunoloogia professor. 1996. aastal pälvis ta Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna avastuse eest, kuidas immuunsüsteem tunneb ära viirusega nakatunud rakke. [1]
Haridus
Zinkernagel sai magistrikraadi Baseli Ülikoolis 1970 ja doktorikraadi Austraalia Rahvuslikus Ülikoolis 1975.
Karjäär
Zinkernagel on Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia Vähiuuringute Instituudi teadusliku nõuandekomisjoni,[2] Rahvusliku Teaduste Akadeemia, [3] Ameerika Filosoofiaseltsi [4] ja Vähiimmunoloogia Akadeemia liige. Zinkernagel valiti 1996. aastal ka Austraalia Teaduste Akadeemia liikmeks.
Autasud
Koos austraallase Peter C. Dohertyga sai ta 1996. aastal Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna. 1999. aastal autasustati teda ja Doherty Austraalia ordeniga. [5]
Viirused nakatavad peremeesrakke ja paljunevad nende sees. T-rakud hävitavad nakatunud rakud nii, et viirused ei saa paljuneda. Zinkernagel ja Doherty avastasid, et T-rakud peavad nakatunud rakkude ära tundmiseks raku pinnal ära tundma kaks molekuli - mitte ainult viiruse antigeeni, vaid ka peamise koesobivuskompleksi (MHC) molekuli. Selle tuvastamise viib läbi T-raku retseptor T-raku pinnal. Varem oli leitud, et MHC vastutab siirdamise ajal sobimatute kudede tagasilükkamise eest. Zinkernagel ja Doherty avastasid, et MHC vastutab ka meningiidi viiruste vastu võitlemise eest.
Lisaks Nobeli auhinnale pälvis ta 1981. aastal ka Cloëtta auhinna, 1987. aastal vähiuuringute instituudi William B. Coley auhinna, 1988. aastal Otto-Naegeli-Preisi auhinna ja 1995. aastal Albert Laskeri meditsiiniuuringute auhinna. 1994. aastal sai temast Saksa Teaduste Akadeemia Leopoldina liige.[6] Zinkernagel valiti 1998. aastal Kuningliku Seltsi välisliikmeks.
Viited
- ↑ Hämmerling, GJ. (31.01.1997). "The 1996 Nobel Prize to Rolf Zinkernagel and Peter Doherty". Cell Tissue Res. 287 (1): 1–2. DOI:10.1007/s004410050726. PMID 9011383.
- ↑ "Rolf Martin Zinkernagel". American Academy of Arts & Sciences (inglise). Vaadatud 11.10.2021.
- ↑ "Rolf M. Zinkernagel". www.nasonline.org. Vaadatud 11.10.2021.
- ↑ "APS Member History". search.amphilsoc.org. Vaadatud 11.10.2021.
- ↑ "It's an Honour: AC". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. märts 2016. Vaadatud 12. oktoobril 2021.
- ↑ "Rolf M. Zinkernagel". German Academy of Sciences Leopoldina. Vaadatud 01.06.2021.
- v
- r
- 1901 Behring
- 1902 Ross
- 1903 Finsen
- 1904 Pavlov
- 1905 Koch
- 1906 Golgi, Ramón y Cajal
- 1907 Laveran
- 1908 Metšnikov, Ehrlich
- 1909 Kocher
- 1910 Kossel
- 1911 Gullstrand
- 1912 Carrel
- 1913 Richet
- 1914 Bárány
- 1915
- 1916
- 1917
- 1918
- 1919 Bordet
- 1920 Krogh
- 1921
- 1922 Hill, Meyerhof
- 1923 Banting, Macleod
- 1924 Einthoven
- 1925
![Nobel](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/32/Nobel_prize_medal.svg/50px-Nobel_prize_medal.svg.png)
- 1926 Fibiger
- 1927 Wagner-Jauregg
- 1928 Nicolle
- 1929 Eijkman, Hopkins
- 1930 Landsteiner
- 1931 Warburg
- 1932 Sherrington, Adrian
- 1933 Morgan
- 1934 Whipple, Minot, Murphy
- 1935 Spemann
- 1936 Dale, Loewi
- 1937 Szent-Györgyi
- 1938 Heymans
- 1939 Domagk
- 1940
- 1941
- 1942
- 1943 Dam, Doisy
- 1944 Erlanger, Gasser
- 1945 Fleming, Chain, Florey
- 1946 Muller
- 1947 C. F. Cori, G. T. Cori, Houssay
- 1948 Müller
- 1949 Hess, Egas Moniz
- 1950 Kendall, Reichstein, Hench
- 1951 Theiler
- 1952 Waksman
- 1953 Krebs, Lipmann
- 1954 Enders, Weller, Robbins
- 1955 Theorell
- 1956 Cournand, Forssmann, Richards
- 1957 Bovet
- 1958 Beadle, Tatum, Lederberg
- 1959 Ochoa, Kornberg
- 1960 Burnet, Medawar
- 1961 Békésy
- 1962 Crick, Watson, Wilkins
- 1963 Eccles, Hodgkin, Huxley
- 1964 Bloch, Lynen
- 1965 Jacob, Lwoff, Monod
- 1966 Rous, Huggins
- 1967 Granit, Hartline, Wald
- 1968 Holley, Khorana, Nirenberg
- 1969 Delbrück, Hershey, Luria
- 1970 Katz, Euler, Axelrod
- 1971 Sutherland
- 1972 Edelman, Porter
- 1973 Frisch, Lorenz, Tinbergen
- 1974 Claude, Duve, Palade
- 1975 Baltimore, Dulbecco, Temin
- 1976 Blumberg, Gajdusek
- 1977 Guillemin, Schally, Yalow
- 1978 Arber, Nathans, Smith
- 1979 Cormack, Hounsfield
- 1980 Benacerraf, Dausset, Snell
- 1981 Sperry, Hubel, Wiesel
- 1982 Bergström, Samuelsson, Vane
- 1983 McClintock
- 1984 Jerne, Köhler, Milstein
- 1985 Brown, Goldstein
- 1986 Cohen, Levi-Montalcini
- 1987 Tonegawa
- 1988 Black, Elion, Hitchings
- 1989 Bishop, Varmus
- 1990 Murray, Thomas
- 1991 Neher, Sakmann
- 1992 Fischer, Krebs
- 1993 Roberts, Sharp
- 1994 Gilman, Rodbell
- 1995 Lewis, Nüsslein-Volhard, Wieschaus
- 1996 Doherty, Zinkernagel
- 1997 Prusiner
- 1998 Furchgott, Ignarro, Murad
- 1999 Blobel
- 2000 Carlsson, Greengard, Kandel
- 2001 Hartwell, Hunt, Nurse
- 2002 Brenner, Horvitz, Sulston
- 2003 Lautebur, Mansfield
- 2004 Axel, Buck
- 2005 Marshall, Warren
- 2006 Fire, Mello
- 2007 Capecchi, Smithies, Evans
- 2008 Hausen, Barré-Sinoussi, Montagnier
- 2009 Blackburn, Greider, Szostak
- 2010 Edwards
- 2011 Beutler, Hoffmann, Steinman
- 2012 Gurdon, Yamanaka
- 2013 Rothman, Schekman, Südhof
- 2014 O'Keefe, May-Britt Moser, Edvard Moser
- 2015 Campbell, Ōmura, Tu
- 2016 Ōsumi
- 2017 Hall, Rosbash, Young
- 2018 Allison, Honjo
- 2019 Kaelin, Ratcliffe, Semenza
- 2020 Alter, Houghton, Rice
- 2021 Julius, Patapoutian
- 2022 Pääbo
- 2023 Karikó, Weissman