Max Delbrück

Max Delbrück
Sündinud 4. september 1906
Berliin, Saksa keisririik
Surnud 9. märts 1981 (74-aastaselt)
Pasadena, California, Ameerika Ühendriigid
Alma mater Göttingeni Ülikool
Teadlaskarjäär
Tegevusalad biofüüsika
Töökohad Kaiser Wilhelmi Selts
Vanderbilti Ülikool
California Tehnoloogiainstituut
Tunnustus Nobeli meditsiiniauhind (1969)

Max Ludwig Henning Delbrück (4. september 1906 – 9. märts 1981) oli saksa päritolu Ameerika Ühendriikide biofüüsik.

Delbrück õppis Göttingeni Ülikoolis astrofüüsikat, keskendudes teoreetilisele füüsikale.[1] 1930. aastal sai ta doktorikraadi. Delbrück tegi koostööd Otto Hahniga ning kirjeldas ta gammakiirte hajumise protsessi, mis hiljem nimetati Delbrücki hajumiseks. 1937. aastal siirdus Delbrück Rockefelleri fondi kutsel Ameerika Ühendriikidesse, kus töötas Rockefelleri fondi molekulaarbioloogia programmis.

1939. aastast töötas ta Vanderbilti Ülikooli füüsikaõppejõuna. 1947. aastal sai Delbrück California Tehnoloogiainstituudi bioloogia professoriks.

1969. aastal pälvis Delbrück koos Alfred Hershey ja Salvador Luciaga Nobeli meditsiiniauhinna viiruste paljunemise ja geneetilise struktuuri uurimise eest.[2]

Viited

  1. ↑ "Max Delbrück Biographical". The Nobel Prize. Vaadatud 20. märts 2021.
  2. ↑ "Max Delbrück Facts". The Nobel Prize. Vaadatud 20. märts 2021.
  • v
  • r
1901–1925
Nobel1926–1950
1951–1975
1976–2000 2001–2025