6. Eesti Piirikaitserügement

6. Eesti Piirikaitserügement
Tegev 26. veebruar 1944 – 1944. aasta lõpp
Riik Suursaksa Riik
Liik jalavägi
Suurus rügement, ca 3000 meest
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad Paul Lilleleht

6. Eesti Piirikaitserügement, ka 6. Eesti Piirikaitse Rügement ja 6. Eesti SS-Piirikaitse Rügement (saksa keeles Estnisches Grenzschutzregiment 2, Estnische SS-Grenzschutz Regiment nr. 2) oli Teise maailmasõja ajal 1944. aastal Eestis moodustatud väeosa. 6. Piirikaitserügement moodustati veebruari teisel poolel ja märtsis Pärnus ja Kilingi-Nõmmes.

Saksa Kolmanda Riigi juhtkonna poolt 20. relvagrenaderide SS-diviisile (1. eesti) lisaks vastavalt Heinrich Himmleri poolt 14. mail 1944 välja antud käskkirja[1] alusel Teise Eesti Relvagrenaderide SS-diviisi loomise kava käigus, mis kavatseti moodustada Eesti piirikaitserügementide baasil, nimetati 1944. aasta maikuus piirikaitserügemendid SS-piirikaitserügementideks. Teise relvagrenaderide SS-diviisi formeerimine jäi aga teostamata.

Juhtkond ja koosseis

Rügemendi ülem:

  • kolonelleitnant Paul Lilleleht (VR.II/3).
  • Staabikompanii, ülem ülemleitnant Peeter Ennet
  • Pioneerirühm, ülem leitnant Ilmar Kelve
  • Siderühm, ülem lipnik Jaan Juuriksoo

Rügemendi koosseis:

  • 1. pataljon, ülem major Mihkel Martsoo
    • 1. Pataljoni 1. kompanii, ülem leitnant Jaan Sander
    • 1. Pataljoni 2. kompanii, ülem leitnant Feliks Alasoo
    • 1. Pataljoni 3. kompanii, ülem leitnant Karl Riipulk
    • 1. Pataljoni 4. kompanii, ülem leitnant Luik
  • 2. pataljon, ülem kapten Robert-Johannes Pärlist (Perliste) († 11. august 1944 Permisküla); major Oskar Taalder;
    • 2. Pataljoni 5. kompanii, ülem leitnant Vladimir Kukk (sai 11. augustil 1944 Permisküla all raskesti haavata);
    • 2. Pataljoni 6. kompanii, ülem leitnant Richard-Heinrich Avaro († 11. august 1944 Permisküla);
    • 2. Pataljoni 7. kompanii, ülem Juko Johannes Karjel [1] VR II/3 (jäi kadunuks Permisküla saarel 11. august 1944)
    • 2. Pataljoni 8. kompanii, ülem leitnant Albert Sume († 11. august 1944 Permisküla);
  • 3. pataljon, ülem kapten Arnold Lippmaa
    • 3. Pataljoni 9. kompanii,
    • 3. Pataljoni 10. kompanii, ülem leitnant Jüri Siitam
    • 3. Pataljoni 11. kompanii, ülem leitnant Elmar Jürvetson
    • 3. Pataljoni 12. kompanii, ülem leitnant
  • 13. kompanii(patarei), ülem leitnant Hans-Karl Leesment

Isikkoosseis

Rügemendi pataljonid formeeriti Pärnus ja Kilingi-Nõmmes piirkonnas mobiliseeritud meestest. 1. aprillil 1944 oli koosseisus 55 ohvitseri, 355 allohvitseri ja 2167 sõdurit. Relvastuseks olid vanad itaalia karabiinid ning Esimese maailmasõja aegsed kuulipildujad.[2]

Tegevus

Rügement saadeti algul 1944. aastal Peipsi äärde rannakaitsele Võõpsu kanti.

1944. aasta juuli algul viidi rügement Pihkva rindele. Minnes üle Eesti piiri, keeldusid mehed Venemaale minemast. Olukorra päästis 10. kompanii ülem kapten Siitam, kes alustas teekonda Pihkvasse. Nüüd järgnes talle kogu rügement.

Paar nädalat hiljem viidi 6. Piirikaitserügement Narva rindele Permisküla alla. Rügemendi 2. pataljon asus kaitsele Narva jões asunud Permisküla saarele. Permisküla saar paikneb Peipsist kümne kilomeetri ja Narvast 50 kilomeetri kaugusel.

27. juuli hommikul avas Punaarmee tugeva ettevalmistuva suurtükitule rügemendi 3. pataljoni lõiku, kus ka umbes polgusuurusel Punaarmee üksusel õnnestus tulla üle Narva jõe pataljoni tagalasse. Kompanii ülem kapten Siitam pani tähele, et Punaarmee üksus nende selja taga juhib suurtükituld punaste rakettidega: kuhupoole rakett lasti, sinna kanti üle ka suurtükituli. Nüüd asus kapten ise Punaarmee suurtükituld juhtima, lastes vastase üksuse suunas üles punaseid rakette ja alustades samal ajal rünnakut nende vastu. Punaväelased sattusid paanikasse ja kandis omade suurtükitule läbi suuri kaotusi. Ainult vähestel neist õnnestus tagasi Peipsile pääseda.[viide?] 6. Eesti Piirikaitserügemendi I ja III pataljon paiknesid Narva jõe läänekaldal, II pataljon võttis järgnevalt positsioonid sisse Permisküla saarel, mida ühendas kaldaga kerge pontoonsild.

11. augustil andis Nõukogude suurtükivägi ülitugeva ja kontsentreeritud tulelöögi Permisküla saarel asunud 2. pataljoni 5, 6 ja 8. kompanii positsioonidele. 7. kompani oli Permisküla juures Narva jõe kaldal. Täistabamuse sai ka pataljoniülema kapten Robert-Johannes Pärliste punker, kus olid koos peaaegu kõik pataljoni ohvitserid, kes kõik hukkusid. Surma said Pärlist, tema adjutant leitnant Mihkel Maran, leitnandid Enno Rannik, 6. kompanii ülem leitnant Richard-Heinrich Avaro, 7. kompanii ülem Juko-Johannes Karjel ja 8. kompanii ülem Albert Sume. Tulelöögile Permisküla saarel asunud II pataljoni positsioonidele lisandus madallennul toimunud Il-2 ja Il-4 tüüpi ründelennukite rünnakud kuuest kuni üheksast lennukist koosnenud gruppides. Suurtükitulele järgnes Nõukogude 109. laskurkorpuse 602. polgu dessant, mis vallutas saare. Pääses vaid kolm sõjameest ja 5. kompanii ülem leitnant Vladimir Kukk[3].

 Pikemalt artiklis Permisküla lahing

Saare vallutamisele järgnenud katse saarelt edasi tungida lõi aga major Paul Lillelehe moodustatud löögiüksus (rügemendi staabikompanii, mõned 292. Eesti Politseipataljoni kompaniid, rügemendi patarei, 4. Eesti Piirikaitserügemendi 1. pataljon) tagasi.

1944. aasta 17. septembri õhtul sai rügement käsu oma positsioonid maha jätta ja taanduda Dreiecki–Dobrina–Taga-Varesmetsa–Ees-Varesmetsa–Iisaku–Rannapungerja–Tudulinna–Avinurme kaudu uutele positsioonidele Mustajõe joonel.

20. septembril jõudis rügement Tudulinna ning otsustas tee läbi lõiganud Punaarmee vägedest Avinurme juures lahinguga läbi murda. Pikati kandis pidas rügement koos 3. Eesti Piirikaitserügemendiga maha oma viimase lahingu. Pärast laskemoona lõppemist ja Nõukogude tankide ilmumist läksid allesjäänud mehed väikeste gruppidena laiali Alutaguse metsadesse.

Vaata ka

Viited

  1. ↑ "Võitleja (Toronto), 1999, mai/juuni, nr. 3 lk 12". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. oktoober 2014. Vaadatud 11. aprillil 2020.
  2. ↑ Nisuma, M. (2011). Eesti piirikaitserügemendid ja politseipataljonid Narva rindel 1944. aastal. Tallinn: Varrak. Lk 146-151.
  3. ↑ KURB AASTAPÄEV: mis juhtus Permisküla saarel 11. juulil ja augustis 1944?

Välislingid

  • Eesti piirikaitse rügemendid
  • Kuues Piirikaitse Rügement, wehrmacht.rindeleht.ee
  • 6. Piirikaitserügement – 1944. a.
  • v
  • r
Eesti väeosad Teises maailmasõjas Saksa sõjaväes
Wehrmachti Väegrupp Nord
tagalapiirkonna Julgestusgrupid
181.  • 182.  • 183.  • 184.  • 185.  • 186.  • 179. Eesti Põhiüksus Narvas  • (1941. aasta sügisest)
Wehrmachti Väegrupp Nord
Väegrupp Nord tagalapiirkonna
16. armee ja 18. armee
tagalajulgestuse Idapataljonid
Ukraina Riigikomissariaadis
660. Idapataljon  • 659. Idapataljon  • 658. Idapataljon • 657. Idakompanii, (1942. aasta sügisest)
660. Eesti Pataljon  • 659. Eesti Pataljon  • 658. Eesti Pataljon • 657. Eesti Kompanii (1943. aastast)
Politseipataljon Ostland
Eesti Omavalitsuse
Politsei ja Omakaitse Valitsuse
Piiriomakaitse (1941. aasta sügisest)
Omakaitse(1942. aasta jaanuarist)
väegrupi Nord tagalapiirkonna
Kõrgema SS- ja politseijuhi
juures asuvale korrapolitsei ülemale
alluvad julgestusdiviiside
kaitse- ja politseipataljonid
37. • 38. • 39. • 40. • 41. • 42. • (1941. aasta augustist-septembrist)
29. • 30. • 31. • 32. • 33. • 34.  • 35. • 36. • (1941. aasta novembrist – 1943. aasta veebruarini)
286.  • 287. • 288. • 289. • 290. • 291. • 292. • 293.(1943. aasta märtsist)
Politseirügemendid
1. Eesti Politseirügement:286. • 288. • 291. • 292. Politsei Jalaväepataljon (1944. aasta aprillst)
2. Eesti Politseirügement:37., 38. ja 40. Eesti Politseipataljonid (1944. aasta juulist)
Saksa Riigi Julgeoleku Peaameti
Julgeolekupolitsei ja SD Eestis
1. Eesti Julgeolekupolitsei ja SD pataljon  • 1. Eesti SS Erikompanii
Ostlandi Kõrgemale SS- ja politseijuhile
allunud Armeegrupp Narwa 207. JD ning
300. EoD-le allunud Piirikaitserügemendid Relva-SS koosseisu
kuulunud väeosad Saksa Luftwaffe