Piiriomakaitse

Piiriomakaitse
Tegev 1941 – 1942
Riik Saksa Riik Idaalade Riigikomissariaat
Eesti kindralkomissariaat
Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi
Politsei ja Omakaitse Valitsus
Liik jalavägi
Suurus 4 pataljoni

Piiriomakaitse oli Teise maailmasõja ajal 1941. aastal moodustatud piirivalve(kaitse)- ja Saksa vägede tagalajulgestusüksused, Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi Politsei ja Omakaitse Valitsuse haldusalas.

Piiriomakaitse moodustamine

Piiriomakaitse moodustati 1941. aastal Eesti Omakaitse palgalistest üksustest, 21. jaanuaril 1942 kinnitas Eesti Omavalitsuse Sisedirektor Sisedirektooriumi Politsei ja Omakaitse Valitsuse koosseisus Piiriomakaitse juhatuse ning nelja Piiriomakaitse üksikpataljoni koosseisud.

Enne piiriomakaitse moodustamist, alates 20. novembrist 1941 täitsid Eesti ja NSV Liidu piiri sulgemise ülesandeid piirkondlikud Omakaitsemalevad. Pihkva järve läänekaldal endisest Eesti-Vene piirist kuni Võõpsuni tagas piirivalve Petseri Omakaitse Üksikpataljon. Peipsi järve lääne- ja põhjakaldal ning Narva jõe joonel täitsid neid ülesandeid enamuses Narva Omakaitse üksused, mis olid täiendatud ühe Kaitse Vahipataljoni ja Narva abipolitsei kahe kompanii meeskonnaga.

Piirkaitse pataljonid moodustati senistest Narva, Tartu ja Petseri Omakaitse üksikpataljonidest, mis nimetati ümber vastavalt 1., 2. ja 3. Piiriomakaitse üksikpataljoniks. Tartu II Omakaitse üksikpataljon nimetati 4. Piiriomakaitse Üksikpataljoniks.

Juhtkond ja organisatsioon

Moodustatud Piiriomakaitse ülemaks määrati endine Eesti Vabariigi ja ka Eesti NSV SARKi Piiritalituse ülem Johann Paul, piiriomakaitse ülema asetäitja oli Artur Viilip.

Piiriomakaitse staabi jaoskonnaülemad olid: kapten Aarne Võting, kapten A.Tali ning staabiadjutant Peeter Auksi.

Piiri kaitseks moodustati Saksa vägede julgestusasutuste poolt Piiri Üksikpataljonidest (I; II ja III Est. Grenzbataillion) ja neist moodustati 39 piirikordonit, kus valvasid palgalistest omakaitselastest moodustatud piiriomakaitse pataljonid.

1. Piiri Üksikpataljon

1. Piiri Üksikpataljoni ülem major Eduard Kukeste, tegevuspiirkond Narva ümbrus,

2. Piiri Üksikpataljon

2. Piiri Üksikpataljoni ülem major Peeter Plado,

3. Piiri Üksikpataljon

3. Piiri Üksikpataljoni ülem kolonelleitnant Juhan Labidas,

4. pataljon, mis aga asus Tartu linnas vahiteenistuses ega tegelenud piirikaitsega.

Piiriomakaitse likvideerimine

Piiriomakaitse pataljonid ning piiriomakaitse juhtkond saadeti Saksa Korrapolitsei juhi Hermann Schallerti 1942. aasta 10. aprilli korraldusel laiali 3. juulil ja piiripataljon lõpetasid tegevuse 6. augustist 1942. Piirikaitse funktsioon anti üle moodustatavale Saksa Tolli-piirikaitsele.

Vaata ka

  • v
  • r
Eesti väeosad Teises maailmasõjas Saksa sõjaväes
Wehrmachti Väegrupp Nord
tagalapiirkonna Julgestusgrupid
181.  • 182.  • 183.  • 184.  • 185.  • 186.  • 179. Eesti Põhiüksus Narvas  • (1941. aasta sügisest)
Wehrmachti Väegrupp Nord
Väegrupp Nord tagalapiirkonna
16. armee ja 18. armee
tagalajulgestuse Idapataljonid
Ukraina Riigikomissariaadis
660. Idapataljon  • 659. Idapataljon  • 658. Idapataljon • 657. Idakompanii, (1942. aasta sügisest)
660. Eesti Pataljon  • 659. Eesti Pataljon  • 658. Eesti Pataljon • 657. Eesti Kompanii (1943. aastast)
Politseipataljon Ostland
Eesti Omavalitsuse
Politsei ja Omakaitse Valitsuse
Piiriomakaitse (1941. aasta sügisest)
Omakaitse(1942. aasta jaanuarist)
väegrupi Nord tagalapiirkonna
Kõrgema SS- ja politseijuhi
juures asuvale korrapolitsei ülemale
alluvad julgestusdiviiside
kaitse- ja politseipataljonid
37. • 38. • 39. • 40. • 41. • 42. • (1941. aasta augustist-septembrist)
29. • 30. • 31. • 32. • 33. • 34.  • 35. • 36. • (1941. aasta novembrist – 1943. aasta veebruarini)
286.  • 287. • 288. • 289. • 290. • 291. • 292. • 293.(1943. aasta märtsist)
Politseirügemendid
1. Eesti Politseirügement:286. • 288. • 291. • 292. Politsei Jalaväepataljon (1944. aasta aprillst)
2. Eesti Politseirügement:37., 38. ja 40. Eesti Politseipataljonid (1944. aasta juulist)
Saksa Riigi Julgeoleku Peaameti
Julgeolekupolitsei ja SD Eestis
1. Eesti Julgeolekupolitsei ja SD pataljon  • 1. Eesti SS Erikompanii
Ostlandi Kõrgemale SS- ja politseijuhile
allunud Armeegrupp Narwa 207. JD ning
300. EoD-le allunud Piirikaitserügemendid Relva-SS koosseisu
kuulunud väeosad Saksa Luftwaffe
  • v
  • r
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) • SuvesõdaSõjategevus Eestis 1941. aastal‎ • Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) • Sõjategevus Eestis (1944) • Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Võitluste osapooled Lahingud Ohvitserid
Kolmas riik Saksamaa

 Soome

 Nõukogude Liit

1941, Barbarossa plaan Idarindel
Liivamäe lahing
• Mudiste lahing
Tartu ülestõus
Märjamaa lahing
• Virtsu dessant
• Audru lahing
Loobu lahing
Kautla lahing
• Kiviloo-Perila lahing
Juminda miinilahing
• Porhovi lahing
Muhu dessant
Saarte vallutamine
Hiiumaa vallutamine

1942 Idarindel
• Volhovi lahing
• Volhovi kott
Stalingradi lahing
Velikije Luki operatsioon

1943 Idarindel
Teine Laadoga lahing
Izjumi lahing
• Hadnitsa lahing

1944 Idarindel
• Irdõni metsalahing
• Tšerkassõ kott
Idarindel ja Eestis
• Narva lahing
Meerapalu lahing
Meriküla dessant
Putki lahing
Märtsipommitamine
Märtsipommitamine Narvas
Märtsipommitamine Tallinnas
• PA Narva pealetungioperatsioon
Auvere lahingud

Sinimägede lahing
• Permisküla lahing
• Tartu lahing
Tamsa lahing
Mehikoorma dessant
Kärevere lahing
• Pupastvere lahing
Emajõe forsseerimine
Avinurme lahing
Porkuni lahing
• Kose lahing
• Keila lahing
• Tallinna vallutamine
Tehumardi öölahing
Vintri dessant
1945
Kuramaa lahing
Oppelni lahing

Saksa riigi ja Soome poolel

NSV Liidu poolel