45. Relva-SS Grenaderirügement

20. eesti diviisi
45. Relva-SS Grenaderirügement
Waffen-Grenadier Regiment der SS 45 (estnische nr. 1) (saksa keeles))
Eesti diviisi vapp
Tegev Jaanuar 1944 - mai 1945
Riik Suursaksa Riik
Kuuluvus Relva-SS
Liik jalavägi
Suurus rügement
Lahingud Teise maailmasõja Idarinde Neveli rindel
1944. aastal Sõjategevuses Eestis:
Narva lahing
Auvere lahingud
Sinimägede lahing ja
1945. aastal Oppelni lahing
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad Paul Vent
Harald Riipalu
Julius Ellandi
Paul Maitla

45. Relva-SS Grenaderirügement (saksa keeles Waffen-Grenadier Regiment der SS 45) oli põhiliselt eestlastest koosnev jalaväerügement Relva-SS-i 20. eesti diviisi koosseisus aastatel 1944–1945, Teises maailmasõjas.

Rügement moodustati Eesti SS-vabatahtlike brigaadi 1. Eesti SS-vabatahtlike rügemendina (1. Estnischen SS-Freiwilligen Regiment). 22. oktoobril 1943 Relva-SS-i üksused nummerdati. 1. Eesti SS-vabatahtlike rügement nimetati 12. novembril 1943. aastal ümber 3. Eesti SS-Vabatahtlike brigaadi (3. Freiwilligen Estnische SS-Brigade) 42. SS-vabatahtlike grenaderirügemendiks. Relva-SS-i vägedesse kuulunud mittesakslasi eristati sakslastest, mis väljendus ka SS-i auastmetes: 1942. aastal nimetati mehi leegionärideks (näiteks Legion-Obersturmführer), 1943. aasta oktoobrist SS-vabatahtlikeks (SS-Freiwilliger) ja 1944. aasta suvest Relva-SS-lasteks (nt Waffen-Hauptsturmführer der SS).

 Pikemalt artiklis Eesti SS-vabatahtlike brigaad

Eesti SS-vabatahtlike brigaadi väeosad osalesid partisanidevastases oeratsioonis Heinrich, Väegrupi Nord tagalapiirkonnas ja lahingutegevuses Neveli rindel, 1943. aasta lõpul Punaarmee Kalinini rinde Neveli pealetungioperatsiooni tõrjumisel. Raskemad lahingud Neveli rindel toimusid 1943. aasta novembris ja detsembri alguses.

1943 aasta 12. novembril muudeti Eesti SS-vabatahtlike brigaadi mõlema rügemendi numbrit: 42.-st sai 45. Eesti SS-vabatahtlike grenaderirügement ja 43.-st 46. Eesti SS-vabatahtlike grenaderirügement.

1944. aasta 24. jaanuaril nimetati 3. Eesti SS-vabatahtlike brigaad ümber 20. Eesti SS-Vabatahtlike diviisiks (20. Estnische SS Freiwilligen Division). 1944. aasta 7. veebruaril vahetati 20. Eesti SS-vabatahtlike diviisi rügemendid Neveli rindel välja ja saadeti Narva rindele.

1944. aasta 26. mail nimetati rügement 20. relvagrenaderide SS-diviisi (1. eesti) (20. Waffen-Grenadier-Division der SS (estnische Nr. 1)) 45. Relva-SS Grenaderirügemendiks.

Rügement koosnes 4 kompaniist numbritega 45/1...45/12.
NATO maaväe üksused
Märk Üksus Koosseis         Ülem NATO kood
Pooljagu/
grupp/
meeskond 		3–6 nooremseersant/
kapral 		OR-4/
OR-2
Jagu 6–12 seersant OR-4
Poolrühm 7-20 seersant OR-4
Rühm 15–50 leitnant OF-1
Kompanii 80–250 kapten
major 		OF-2
OF-3
Pataljon 300–800 kolonelleitnant OF-4
Rügement
Brigaad
 3000–5000 kolonel
brigaadikindral 		OF-5
OF-6
Diviis 10 000 – 30 000 kindralmajor OF-7
Korpus 30 000 – 50 000 kindralleitnant OF-8
Armee 100 000 – 300 000 kindral OF-9
Armeegrupp/
rinne 		2+ armeed välimarssal
armeekindral 		OF-10
Piirkond/
sõjatander 		4+ armeegruppi kuuetärnikindral
ülemjuhataja 		?

45. rügemendi juhtkond ja koosseis

45. Eesti SS-vabatahtlike grenaderirügemendi rügemendiülemad:

I pataljon

  • 45/I pataljon[1], pataljoniülem: SS-Hauptsturmführer Harald Riipalu, Relva-SS Hauptsturmführer Paul Maitla (4.1944-8.1944), kt. Untersturmführer Artur Mägi;
    • 45/I 1. kompanii – Relva-SS Untersturmführer Endel Käis; Relva-SS Obersturmführer Aadu Pirk, Relva-SS Hauptsturmführer R. Tali (kuni 01.03.1944), Relva-SS Obersturmführer Endel Karmo, Relva-SS Hauptsturmführer Jaan Sepa
    • 45/I 2. kompanii – Relva-SS Obersturmführer Jüri Ungvere, Relva-SS Obersturmführer Artur Adoson (kuni 01.03.1944), E. Laid, Relva-SS Obersturmführer Aadu Pirk, Relva-SS Hauptsturmführer Richard Riitsaar
    • 45/I 3. kompanii – Relva-SS Hauptsturmführer Paul Maitla, Alfred Sild;
    • 45/I 4. kompanii – Relva-SS Hauptsturmführer Eduard-Ferdinand Hints, kt. Untersturmführer Artur Mägi, Relva-SS Haupsturmführer Ludvig Triik, Relva-SS Obersturmführer Richard Vares, Relva-SS Haupsturmführer Voldemar Tepper

II pataljon

  • 45/II. pataljon, pataljoniülem: Relva-Sturmbannführer Elmar Lang († langes lahingus 11.03.44)
    • 45/II 5. kompanii – Relva-Untersturmführer Edgar Künnis († langes lahingus 18.03.44), Relva-Hauptsturmführer Erik Kiisk, Relva-Untersturmführer Elmar Kaiv,
    • 45/II 6. kompanii – Relva-Hauptsturmführer Lembit Vaher,
    • 45/II 7. kompanii – Relva-Untersturmführer Endel Parbo († langes lahingus 30.07.44), Relva-Standartenoberjunker Juhan Nirk,
    • 45/II 8. kompanii – Relva-Obersturmführer Mango Vanker († langes lahingus 7.44)
  • Otse 45. rügemendile allusid:
    • 45/13. jalaväe saatekahurite kompanii – Relva-Obersturmführer Lembit Esko, Relva-Obersturmführer Heldur Kaude,
    • 45/14. tankitõrje kompanii – Relva-Obersturmführer Ago Loorpärg (1920–2008) (11.1943–)
    • 45/15. pioneerikompnii – Relva-Obersturmführer Lembit Juhari, Relva-Obersturmführer Robert Telliskivi (-9.1944).

Sõjategevus Eestis 1944

 Pikemalt artiklis 20. eesti diviis#Veebruar 1944
 Pikemalt artiklis Meerapalu lahing
 Pikemalt artiklis 20. eesti diviis#Diviisi lahingud Narva all, Narva lahing (1944)
 Pikemalt artiklis 20. eesti diviis#Märts 1944
 Pikemalt artiklis 20. eesti diviis#Juuli 1944, Auvere lahing, Sinimägede lahing

Pärast Eestist evakueerumist koondati oktoobris 1944. aastal Eesti väeosad Saksamaal Neuhammerisse (tänapäeva Poolas 100 kilomeetri Wroclawist loodes) ning kõik eestlastest koosnevad väeosad koondati 20. eesti diviisi üksustesse.

45. rügemendi juhtkond ja koosseis

45. Relva-SS Grenaderirügemendi (Waffen-Grenadier Regiment der SS 45 “Estland” (estnische nr. 1)) rügemendiülemad:

I pataljon

  • 45/I. pataljon, pataljoniülem: Relva-SS Hauptsturmführer Paul Maitla (-08.1944 Tartu lahingud), ülesannetes Relva-SS Hauptsturmführer Richard Riitsaar kt. (08.1944–01.1945); Hauptsturmführer Enn Sirvet (01.1945-); Relva-SS Haupsturmführer Elmar Lipping (– märts 1945);
    • 45/I 1. kompanii – Relva-SS Hauptsturmführer Elmar Lipping, Relva SS Untersturmführer Aksel Toome (jäi kadunuks 02.1945)
    • 45/I 2. kompanii – Relva-SS Obersturmführer Ilmar Kompus, Relva-SS Untersturmführer Kalju Tamm (jäi kadunuks 05.1945), Relva-SS Obersturmführer Elmar Teder
    • 45/I 3. kompanii – Relva-SS Untersturmführer Alfred Sild, Relva-SS Untersturmführer Alfred Põldnurk, Relva-SS Obersturmführer Artur Adoson, Relva-SS Hauptsturmführer Evald Leepere, Relva-SS Untersturmführer Alfred Sild
    • 45/I 4. kompanii – Relva-SS Hauptsturmführer Arnold Voldemar Koger, Relva-SS Haupsturmführer Evald Leepere, Relva-SS Untersturmführer Alfred Sild

II pataljon

  • 45/II. pataljon, pataljoniülem: Relva-SS Hauptsturmführer Ludvig Triik; Hauptsturmführer Erik Kiisk (8.1944–); Relva-SS SS-Hauptsturmführer Erich Palk[2], Relva-SS Haupsturmführer Agu Lannu
    • 45/II 5. kompanii – Relva-SS Untersturmführer Aleksander Piigli, Relva-SS Obersturmführer Eugen Sume
    • 45/II 6. kompanii – Relva-SS Obersturmführer Voldemar Madisoo, SS-Untersturmführer Erich Perendi, Relva-SS Untersturmführer Harry Irik, Relva-SS Obersturmführer Helmut Kibuvits
    • 45/II 7. kompanii – Relva-SS Untersturmführer Albert Kukemelk
    • 45/II 8. kompanii – Relva-SS Untersturmführer Leo Juhani, Relva-SS Obersturmführer Peeter Lossmann, Relva-SS Haupsturmführer Evald Leepere, Relva-SS Haupsturmführer Elmar Lipping
Reaktiivgranaadiheitja R PzB 54

III pataljon

  • 45/III pataljoni alles formeeriti Klooga piirkonnas, hiljem Kehra väljaõppelaagris
    • 45/III 9. kompanii,
    • 45/III 10. kompanii,
    • 45/III 11. kompanii, Relva SS-Untersturmführer Endel Käis
    • 45/III 12. kompanii.
  • Otse 45. rügemendile allusid:
    • 45/13. jalaväe saatekahurite kompanii – Relva SS Hauptsturmführer Enn Are, Relva SS Obersturmführer Riho Rõigas, Relva SS Obersturmführer Uno Põld,
    • 45/14. tankitõrje kompanii – Relva SS Obersturmführer Ago Loorpärg

14. (tankitõrje) kompaniis oli 3 rühma, rühmas 3 kahurit. Rühmaülemateks Untersturmführer Erich Liiver, Untersturmführer Harry Saulep, Untersturmführer Mihkel Pärn ja Unterscharführer Elmar Keerd (nn. "ahjutorude" (Panzerschreck) reaktiivgranaadiheitjate rühm, mis formeeriti 1944. aasta juulis)[3]

Sõjategevus Sileesias

 Pikemalt artiklis Oppelni lahing

Vaata ka

Viited

  1. ↑ 20. Eesti SS Vabatahtlike Diviis. 45/I pataljon, rindeleht.ee
  2. ↑ "82 RAUDRISTI EESTI BRIGAADILE". Postimees (1886-1944). 12. veebruar 1944. Vaadatud 23.03.2019.
  3. ↑ 20. Eesti SS Vabatahtlike Diviis, http://diviis.rindeleht.ee

Välislingid

  • Waffen-Grenadier-Regiment der SS 45, Projekt - Deutsche Geschichte 1919 -1945
  • v
  • r
Eesti väeosad Teises maailmasõjas Saksa sõjaväes
Wehrmachti Väegrupp Nord
tagalapiirkonna Julgestusgrupid
181.  • 182.  • 183.  • 184.  • 185.  • 186.  • 179. Eesti Põhiüksus Narvas  • (1941. aasta sügisest)
Wehrmachti Väegrupp Nord
Väegrupp Nord tagalapiirkonna
16. armee ja 18. armee
tagalajulgestuse Idapataljonid
Ukraina Riigikomissariaadis
660. Idapataljon  • 659. Idapataljon  • 658. Idapataljon • 657. Idakompanii, (1942. aasta sügisest)
660. Eesti Pataljon  • 659. Eesti Pataljon  • 658. Eesti Pataljon • 657. Eesti Kompanii (1943. aastast)
Politseipataljon Ostland
Eesti Omavalitsuse
Politsei ja Omakaitse Valitsuse
Piiriomakaitse (1941. aasta sügisest)
Omakaitse(1942. aasta jaanuarist)
väegrupi Nord tagalapiirkonna
Kõrgema SS- ja politseijuhi
juures asuvale korrapolitsei ülemale
alluvad julgestusdiviiside
kaitse- ja politseipataljonid
37. • 38. • 39. • 40. • 41. • 42. • (1941. aasta augustist-septembrist)
29. • 30. • 31. • 32. • 33. • 34.  • 35. • 36. • (1941. aasta novembrist – 1943. aasta veebruarini)
286.  • 287. • 288. • 289. • 290. • 291. • 292. • 293.(1943. aasta märtsist)
Politseirügemendid
1. Eesti Politseirügement:286. • 288. • 291. • 292. Politsei Jalaväepataljon (1944. aasta aprillst)
2. Eesti Politseirügement:37., 38. ja 40. Eesti Politseipataljonid (1944. aasta juulist)
Saksa Riigi Julgeoleku Peaameti
Julgeolekupolitsei ja SD Eestis
1. Eesti Julgeolekupolitsei ja SD pataljon  • 1. Eesti SS Erikompanii
Ostlandi Kõrgemale SS- ja politseijuhile
allunud Armeegrupp Narwa 207. JD ning
300. EoD-le allunud Piirikaitserügemendid Relva-SS koosseisu
kuulunud väeosad Saksa Luftwaffe
  • v
  • r
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) • Suvesõda • Sõjategevus Eestis 1941. aastal‎ • Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) • Sõjategevus Eestis (1944) • Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Võitluste osapooled Lahingud Ohvitserid
Kolmas riik Saksamaa

 Soome

 Nõukogude Liit

1941, Barbarossa plaan Idarindel
• Liivamäe lahing
• Mudiste lahing
• Tartu ülestõus
• Märjamaa lahing
• Virtsu dessant
• Audru lahing
• Loobu lahing
• Kautla lahing
• Kiviloo-Perila lahing
• Juminda miinilahing
• Porhovi lahing
• Muhu dessant
• Saarte vallutamine
• Hiiumaa vallutamine

1942 Idarindel
• Volhovi lahing
• Volhovi kott
• Stalingradi lahing
• Velikije Luki operatsioon

1943 Idarindel
• Teine Laadoga lahing
• Izjumi lahing
• Hadnitsa lahing

1944 Idarindel
• Irdõni metsalahing
• Tšerkassõ kott
• Idarindel ja Eestis
• Narva lahing
• Meerapalu lahing
• Meriküla dessant
• Putki lahing
• Märtsipommitamine
• Märtsipommitamine Narvas
• Märtsipommitamine Tallinnas
• PA Narva pealetungioperatsioon
• Auvere lahingud

• Sinimägede lahing
• Permisküla lahing
• Tartu lahing
• Tamsa lahing
• Mehikoorma dessant
• Kärevere lahing
• Pupastvere lahing
• Emajõe forsseerimine
• Avinurme lahing
• Porkuni lahing
• Kose lahing
• Keila lahing
• Tallinna vallutamine
• Tehumardi öölahing
• Vintri dessant
1945
• Kuramaa lahing
• Oppelni lahing

Saksa riigi ja Soome poolel

NSV Liidu poolel