2. Eesti Piirikaitserügement

2. Eesti Piirikaitserügement
Tegev 7. veebruar 1944 – 17. september 1944
Riik Suursaksa Riik
Kuuluvus Omakaitse Peavalitsus
58. jalaväediviis
300. Eriotstarbeline Diviis
Liik jalavägi
Suurus rügement
Lahingud Teise maailmasõja
Idarinne Eestis:
Omedu lahing
Narva lahingute Putki lahing
Porkuni lahing
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad kolonelleitnant Juhan Vermet

2. Eesti Piirikaitserügement, ka 2. Eesti Piirikaitse Rügement ja 2. Eesti SS-Piirikaitse Rügement (saksa keeles Estnisches Grenzschutzregiment 2, Estnische SS-Grenzschutz Regiment nr. 2) oli Teise maailmasõja ajal 1944. aastal Eestis mobilisatsiooniga moodustatud väeosa.

Saksa Kolmanda Riigi juhtkonna poolt 20. relvagrenaderide SS-diviisile (1. eesti) lisaks vastavalt Heinrich Himmleri poolt 14. mail 1944 välja antud käskkirja[1] alusel Teise Eesti Relvagrenaderide SS-diviisi loomise kava käigus, mis kavatseti moodustada Eesti piirikaitserügementide baasil, nimetati 1944. aasta mais piirikaitserügemendid SS-piirikaitserügementideks. Teise relvagrenaderide SS-diviis jäi aga formeerimata.

Juhtkond ja koosseis

Rügemendi ülemad:

  • Relva-SS Hauptsturmführer Meinhard Niinepuu, 1944. aasta veebruaris
  • Relva-SS Hauptsturmführer (kolonelleitnant) Juhan Vermet, 1944. aasta veebruarist –
rügemendi adjutant kapten Julius Edur.
  • Staabikompanii, ülem leitnant Karl Robert Vaabel
Rügemendi koosseis:
  • 1. pataljon (2/I), ülem oli Relva-SS Hauptsturmführer (kapten) Meinhard Niinepuu,
    • 1. pataljoni 1. kompanii, leitnant Kaljo Paasjärv.
    • 1. pataljoni 2. kompanii, leitnant Leonhard Luts.
    • 1. pataljoni 3. kompanii, leitnant Viktor Sildnik.
    • 1. pataljoni 4. kompanii, leitnant Leo Baumann, hiljem leitnant Elmar Tammark.
  • 2. pataljon, ülem Relva-SS Hauptsturmführer (major) Friedrich-Martin Sillaots,
    • 2. pataljoni 5. kompanii, leitnant Arnold Tiivel.
    • 2. pataljoni 6. kompanii, leitnant Heiti Endel Jaanimägi.
    • 2. pataljoni 7. kompanii, leitnant Arthur Hansen.
    • 2. pataljoni 8. kompanii, Heino Parts.
  • 3. pataljon, ülem Relva-SS Hauptsturmführer (kapten) Meinhard Leetmaa.
    • 3. pataljoni 9. kompanii,
    • 3. pataljoni 10. kompanii, leitnant Harri Saarman.
    • 3. pataljoni 11. kompanii, leitnant Enn Teenu.
    • 3. pataljoni 12. kompanii, leitnant Aleksander Perri, hiljem leitnant Karl Meos.
  • 13. kompanii (suurtükipatarei), ülem Relva-SS Unterscharführer (leitnant) Karl Riismandel

Isikkoosseis

Piirikaitserügemendi staap ja I pataljon formeeriti Tartus, pataljoni ülemaks määrati kapten Meinhard Niinepuu, endine Tartumaa Omakaitsemaleva 1. pataljoni ülem.

II pataljoni 6., 7. ja 8. kompanii formeeriti Võrus ja 5. kompanii Petseris, pataljoni ülemaks määrati major Friedrich-Martin Sillaots.

III pataljoni 9., 10., 12. kompanii formeeriti Valgas ja 11. kompanii Antslas, pataljoni ülemaks määrati endine Võrumaa Rahvahariduse Seltsi ühisgümnaasiumi õpetaja, reservohvitser kapten Meinhard Leetmaa.

Rügemendi patarei formeeriti Jõgeval, patarei ülemaks määrati leitnant Karl Riismandel.

Rügemendi lahinguline väljaõpe toimus Kurtna laagris.

1.juulil 1944 oli rügemendi koosseisus sakslasi: 1 ametnik, 2 allohvitseri; Eestist: 56 ohvitseri, 6 ametnikku, 358 allohvitseri ja 1794 alamväelast.

Tegevus

1944. aasta 15. veebruaril suunati rügement Peipsi rannakaitsele, Varnja-Praaga rajooni.

1944. aasta 13. märtsil osales rügemendi III pataljoni 12. ja 13. kompanii koos Omakaitse ühe kompaniiga Omedu juures üle Peipsi jää, tunginud tungis 700-meheline nõukogude Esimese Eesti Partisanide Brigaadi Dmitri Makarovi partisanisalga partisanide diversiooniüksuse sissetungi likvideerimises Kasepää ja Tarakvere metsades, Kangroveski ümbruses.

 Pikemalt artiklis Tarakvere lahing[2]

1944. aasta 20. kuni 22. märtsil paiknes rügement ümber Kirde-Eestisse, kus allutati 58. jalaväediviisile (Armeegrupp Narwa, XXVI armeekorpus).

1944. aasta maikuus allutati 2. SS-Piirikaitserügement koos teiste piirikaitserügementidega Armeegrupp Narwa Saksa 300. Eriotstarbelisele Diviisile Narva all.

Vaata ka

Viited

  1. ↑ "Võitleja (Toronto), 1999, mai/juuni, nr. 3 lk 12". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. oktoober 2014. Vaadatud 11. aprillil 2020.
  2. ↑ Teine Piirikaitse Rügement, Tarakvere lahing, wehrmacht.rindeleht.ee

Kirjandus

  • Rolf Michaelis. "Eestlased Waffen-SS-is", Kirjastus Olion 2001, 144 lk, ISBN 9985662555
  • Phil Nix & George Jerome - The Uniformed Police Forces of the Third Reich 1933-1945, Publisher: Leandoer & Ekholm, ISBN 9197589438; ISBN 978-9197589437
  • Georg Tessin, Hans-Adolf Neufeldt & Jürgen Huck - Zur Geschichte der Ordnungspolizei 1936-1945. Koblenz 1957
  • Uno Schultz. Leitnant Viktor Sildnik - 95. Eesti Päevaleht, 11. juuni 2014

Välislingid

  • Eesti piirikaitse rügemendid
  • Teine Piirikaitse Rügement, wehrmacht.rindeleht.ee
  • 2. Eesti Piirikaitserügement, www.eestileegion.com
  • v
  • r
Eesti väeosad Teises maailmasõjas Saksa sõjaväes
Wehrmachti Väegrupp Nord
tagalapiirkonna Julgestusgrupid
181.  • 182.  • 183.  • 184.  • 185.  • 186.  • 179. Eesti Põhiüksus Narvas  • (1941. aasta sügisest)
Wehrmachti Väegrupp Nord
Väegrupp Nord tagalapiirkonna
16. armee ja 18. armee
tagalajulgestuse Idapataljonid
Ukraina Riigikomissariaadis
660. Idapataljon  • 659. Idapataljon  • 658. Idapataljon • 657. Idakompanii, (1942. aasta sügisest)
660. Eesti Pataljon  • 659. Eesti Pataljon  • 658. Eesti Pataljon • 657. Eesti Kompanii (1943. aastast)
Politseipataljon Ostland
Eesti Omavalitsuse
Politsei ja Omakaitse Valitsuse
Piiriomakaitse (1941. aasta sügisest)
Omakaitse(1942. aasta jaanuarist)
väegrupi Nord tagalapiirkonna
Kõrgema SS- ja politseijuhi
juures asuvale korrapolitsei ülemale
alluvad julgestusdiviiside
kaitse- ja politseipataljonid
37. • 38. • 39. • 40. • 41. • 42. • (1941. aasta augustist-septembrist)
29. • 30. • 31. • 32. • 33. • 34.  • 35. • 36. • (1941. aasta novembrist – 1943. aasta veebruarini)
286.  • 287. • 288. • 289. • 290. • 291. • 292. • 293.(1943. aasta märtsist)
Politseirügemendid
1. Eesti Politseirügement:286. • 288. • 291. • 292. Politsei Jalaväepataljon (1944. aasta aprillst)
2. Eesti Politseirügement:37., 38. ja 40. Eesti Politseipataljonid (1944. aasta juulist)
Saksa Riigi Julgeoleku Peaameti
Julgeolekupolitsei ja SD Eestis
1. Eesti Julgeolekupolitsei ja SD pataljon  • 1. Eesti SS Erikompanii
Ostlandi Kõrgemale SS- ja politseijuhile
allunud Armeegrupp Narwa 207. JD ning
300. EoD-le allunud Piirikaitserügemendid Relva-SS koosseisu
kuulunud väeosad Saksa Luftwaffe
  • v
  • r
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) • Suvesõda • Sõjategevus Eestis 1941. aastal‎ • Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) • Sõjategevus Eestis (1944) • Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Võitluste osapooled Lahingud Ohvitserid
Kolmas riik Saksamaa

 Soome

 Nõukogude Liit

1941, Barbarossa plaan Idarindel
• Liivamäe lahing
• Mudiste lahing
• Tartu ülestõus
• Märjamaa lahing
• Virtsu dessant
• Audru lahing
• Loobu lahing
• Kautla lahing
• Kiviloo-Perila lahing
• Juminda miinilahing
• Porhovi lahing
• Muhu dessant
• Saarte vallutamine
• Hiiumaa vallutamine

1942 Idarindel
• Volhovi lahing
• Volhovi kott
• Stalingradi lahing
• Velikije Luki operatsioon

1943 Idarindel
• Teine Laadoga lahing
• Izjumi lahing
• Hadnitsa lahing

1944 Idarindel
• Irdõni metsalahing
• Tšerkassõ kott
• Idarindel ja Eestis
• Narva lahing
• Meerapalu lahing
• Meriküla dessant
• Putki lahing
• Märtsipommitamine
• Märtsipommitamine Narvas
• Märtsipommitamine Tallinnas
• PA Narva pealetungioperatsioon
• Auvere lahingud

• Sinimägede lahing
• Permisküla lahing
• Tartu lahing
• Tamsa lahing
• Mehikoorma dessant
• Kärevere lahing
• Pupastvere lahing
• Emajõe forsseerimine
• Avinurme lahing
• Porkuni lahing
• Kose lahing
• Keila lahing
• Tallinna vallutamine
• Tehumardi öölahing
• Vintri dessant
1945
• Kuramaa lahing
• Oppelni lahing

Saksa riigi ja Soome poolel

NSV Liidu poolel