Eesti SS-vabatahtlike brigaad

Eesti SS-vabatahtlike brigaad
Estnische SS-Freiwilligen-Brigade (saksa keeles)
3. Eesti SS-vabatahtlike brigaad
3. Estnische SS-Freiwilligen-Brigade (saksa keeles)
Tegev Eesti SS-vabatahtlike brigaad
5. mai 1943 – 22. oktoober 1943
3. Eesti SS-vabatahtlike brigaad
22. oktoober 1943 – 24. jaanuar 1944[1],[2]
Riik Suursaksa Riik
Kuuluvus Relva-SS
Liik jalavägi
Suurus brigaad
Lahingud Partisanidevastane Operatsioon Heinrich "Rossonõ vabariigi" partisanidega
Neveli rinde lahingud
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad Obersturmbannführer Franz Augsberger
Standartenführer Johannes Soodla
Standartenführer Henn-Ants Kurg
Sturmbannführer Paul Vent

Eesti SS-vabatahtlike brigaad oli suures osas eestlastest komplekteeritud Relva-SS-i väeosa Teise maailmasõja ajal Saksa Riigi relvajõududes.

Brigaadi moodustamine

Eesti SS-vabatahtlike brigaad moodustati Eesti SS-leegioni baasil mais 1943, kui leegion nimetati ümber Eesti SS-vabatahtlike brigaadiks seoses 24. veebruaril 1943 Saksa vägede poolt okupeeritud Eestis välja kuulutatud 1919.–1924. aastal sündinud meeste mobilisatsiooniga Saksa tööteenistusse. Mobiliseerituile anti luba "valida" tööteenistusse ja SS-leegionisse astumise vahel, mille tulemusel suurenes "vabatahtlike" arv ning leegionis olevate meeste arv ületas leegionis ettenähtud võitlejate arvu.

Kindralkubermang 1943. aastal

Brigaadi moodustamise algfaasis, Lõuna-Poolas Krakówi lähedal asuvas Heidelaagris (poola Dębica) väljaõppelaagris lülitati 1. motoriseeritud SS-jalaväebrigaadi koosseisu ka 8. ja 10. SS-grenaderirügement, mis hiljem pidi asendatama eestlastega formeeritud rügementidega.[3]

Eesti SS-vabatahtlike brigaadi kuulunud väeosad

1. Eesti SS-Vabatahtlike Grenaderirügement

  • 1. Eesti SS-Vabatahtlike Grenaderirügement

2. Eesti SS-Vabatahtlike Grenaderirügement

  • 2. Eesti SS-Vabatahtlike Grenaderirügement

Relva-SS-i üksused nummerdati 22. oktoobril 1943 ja oktoobrist 1943 kandis eestlastest moodustatud üksus nime 3. Eesti SS-vabatahtlike brigaad (3. Estnische SS-Freiwilligen-Brigade) seoses kõigile Relva-SS-i brigaadidele numbrite andmisega.

1. Eesti SS-Vabatahtlike Grenaderirügement ja 2. Eesti SS-Vabatahtlike Grenaderirügement nimetati 42. Eesti SS-Vabatahtlike Grenaderirügemendiks ja 43. Eesti SS-Vabatahtlike Grenaderirügemendiks, tugiüksused kandsid numbrit 53 (53. SS-õhutõrjeüksus, 53. SS-tankitõrje pataljon, 53. SS-sidekompanii, 33. SS-tagavarapataljon, 53. SS-suurtükiväe pataljon).

1943. aasta septembris külastas Eesti SS-vabatahtlike brigaadi Dębicas SS-Reichsführer Heinrich Himmler, keda saatis Eesti Omavalitsuse, Kindralinspektuuri Relva-SS-i Eesti vabatahtlike leegioni kindralinspektor Johannes Soodla.

1943. aasta sügisel formeeriti mõned vanemad SS-diviisid isikkoosseisu kaotuste tõttu ümber rügementideks ning 12. novembril 1943 muudeti brigaadi mõlema rügemendi numbrit: 42-st sai 45. Eesti SS-Vabatahtlike Grenaderirügement ja 43-st 46. Eesti SS-Vabatahtlike Grenaderirügement.

3. Eesti SS-vabatahtlike brigaad Neveli rindel oli 20. Eesti SS-vabatahtlike diviisi (20. Estnische SS-Freiwilligen-Division) moodustamise alus, kui 24. jaanuaril 1944 nimetati 3. Eesti SS-vabatahtlike brigaad ümber 20. Eesti SS-vabatahtlike diviisiks. 1942. aastal nimetati Relva-SS-i sõjaväelasi leegionärideks (näiteks Legion-Obersturmführer), 1943. aasta oktoobrist SS-vabatahtlikeks (SS-Freiwilliger) ja 1944. aasta suvest Relva-SS-lasteks.

31. detsembril 1943 oli brigaadi koosseisus 5009 meest (178 ohvitseri, 864 allohvitseri ja 4057 meest reakoosseisus).

3. Eesti SS-vabatahtlike brigaadi kuulunud väeosad

NATO maaväe üksused
Märk Üksus Koosseis         Ülem NATO kood
Pooljagu/
grupp/
meeskond 		3–6 nooremseersant/
kapral 		OR-4/
OR-2
Jagu 6–12 seersant OR-4
Poolrühm 7-20 seersant OR-4
Rühm 15–50 leitnant OF-1
Kompanii 80–250 kapten
major 		OF-2
OF-3
Pataljon 300–800 kolonelleitnant OF-4
Rügement
Brigaad
 3000–5000 kolonel
brigaadikindral 		OF-5
OF-6
Diviis 10 000 – 30 000 kindralmajor OF-7
Korpus 30 000 – 50 000 kindralleitnant OF-8
Armee 100 000 – 300 000 kindral OF-9
Armeegrupp/
rinne 		2+ armeed välimarssal
armeekindral 		OF-10
Piirkond/
sõjatander 		4+ armeegruppi kuuetärnikindral
ülemjuhataja 		?

22. oktoobril 1943 Relva-SS-i üksused nummerdati. Oktoobrist 1943 kandis eestlastest moodustatud üksus nime 3. Eesti SS-vabatahtlike brigaad (3. Estnische SS-Freiwilligen-Brigade) seoses kõigile Relva-SS-i brigaadidele numbrite andmisega. 1. Eesti SS-Vabatahtlike Grenaderirügement ja 2. Eesti SS-Vabatahtlike Grenaderirügement nimetati 42. Eesti SS-Vabatahtlike Grenaderirügemendiks ja 43. Eesti SS-Vabatahtlike Grenaderirügemendiks.

42. SS-vabatahtlike rügement

42. SS-vabatahtlike rügement (SS-Freiwilligen Regiment 42) (ümbernimetatud 45. Relva-SS Grenaderirügemendiks 12.11. 1943)

Rügemendiülemad:
  • SS-Standartenführer Johannes Soodla (kuni oktoobrini 1943)
  • SS-Standartenführer Henn-Ants Kurg, (kuni 25.10.1943)
  • SS-Sturmbannführer Paul Vent
  • I pataljon (saksa 42/I Batallion), ülemad: SS-Sturmbannführer Paul Vent, SS-Hauptsturmführer Harald Riipalu
  • II pataljon (42/II Batallion), – SS-Hauptsturmführer Elmar Lang
    • 42/II 5. kompanii – ülemad SS-Untersturmführer Osvald Klemets, SS-Hauptsturmführer Voldemar Mikkola, SS-Untersturmführer Valentin Vainola (langes 13. novembril 1943), SS-Untersturmführer Edgar Künnis († langes 18.03.44)
    • 42/II 6. kompanii – SS-Hauptsturmführer Lembit Vaher
    • 42/II 7. kompanii – Ernst Voldemar Kumar
    • 42/II 8. raskerelvakompanii – ülemad SS-Hauptsturmführer Harald Riipalu, SS-Untersturmführer Mango Vanker († langes juulis 1944)
  • 42 13. (IG) jalaväesaatekahurite kompanii – SS-Obersturmführer Lembit Esko
  • 42 14. tankitõrjekompanii – SS-Relva Obersturmführer Ago Loorpärg. Kompanii relvastatud 75-mm tankitõrjekahuritega.

43. SS-vabatahtlike rügement

43. SS-vabatahtlike rügement (SS-Freiwilligen Regiment 43) (ümber nimetatud 46. Relva-SS Grenaderirügemeniks 12. novembril 1943)

Rügemendiülem: SS-Standartenführer Juhan Tuuling
  • 43/I. Pataljon (saksa 43/I Batallion), – ülemad SS-Sturmbannführer Ain Mere, SS-Sturmbannführer Udo Parrest (alates oktoober 1943)
    • 43/I 1. kompanii (43/I 1. Kompanie) – ülem SS-Untersturmführer Edgar Kilk (langes 21.02.44)
    • 43/I 2. kompanii – ülemad SS-Hauptsturmführer Harald Kapsta, SS-Untersturmführer Harald Kuus († langes 24. veebruaril 1944)
    • 43/I 3. kompanii –
    • 43/I 4. raskerelvakompanii
  • II. Pataljon (43/II Batallion) – ülemad SS-Sturmbannführer Udo Parrest (november 1943 – jaanuar 1944), SS-Hauptsturmführer Erich Palk, SS-Hauptsturmführer Rudolf Alfred Bruus (nov 1943– jan 1944)
    • 43/II 5. kompanii – ülemad SS-Obersturmführer Rudolf Steinpick († langes 25. oktoobril 1943), SS-Obersturmführer Helmut Rõõmussaar[4], SS-Untersturmführer Edgar Kilk (langes 21. veebruaril 1944)
    • 43/II 6. kompanii – SS-Untersturmführer Martin Hunt († langes 25. juulil 1944)
    • 43/II 7. kompanii – ülemad SS-Hauptsturmführer Rudolf Alfred Bruus, SS-Obersturmführer Edgar Vaikma
    • 43/II 8. raskerelvakompanii – ülemad SS-Hauptsturmführer Erich Palk, SS-Untersturmführer Lembitu Rool, SS-Hauptsturmführer Johannes Volmer
  • 43 13. (IG) jalaväesaatekahurite kompanii – ülemad SS-Untersturmführer Lembitu Rool, SS-Untersturmführer Elvo Kilgas († langes 24. aprillil 1944)
  • 43 14. Tankitõrjekompanii – ülemad SS-Hauptsturmführer Bernhard Langhorst, SS-Untersturmführer Erik Haabjärv
  • 43 15. Pioneerikompanii (43/15. Pionere-Kompanie), ülemad SS-Obersturmführer Robert Telliskivi, SS-Untersturmführer Elmar Otsing (langes mais 1945)
Saksa neljatoruline 20mm õhutõrjekahur (Vierlingflak) SMG-34
Flak 38 õhutõrjekahur
88-mm õhutõrjepatarei kahur

Brigaadi tugiüksused

  • 53. Õhutõrjeüksus (SS-Flak Abteilung 53) – ülem SS-Hauptsturmführer Fritz Bergemann
    • 1. 20-mm õhutõrjepatarei (Batterie (20 mm)) – ülemad SS-Obersturmführer Enn Sirvet, Untersturmführer Viktor Marvet
    • 2. 37-mm õhutõrjepatarei (Batterie (37 mm)) – ülem SS-Obersturmführer Igor Krauss
    • 3. 88-mm õhutõrjepatarei (Batterie (88 mm)) – ülemad SS-Obersturmführer Karl Aleksander Tamme († langes 10. novembril 1943), SS-Untersturmführer Ralf Taimre
  • 53. SS-tankitõrjeüksus (SS-Panzerjäger Abteilung 53) – ülem SS-Hauptsturmführer Bernhard Langhorst
  • 53. SS-luurekompanii (SS-Nachrichten Kompanie 53)
  • 53. SS-välitagavarapataljon (SS-Feldersatz Bataillon 53 ) – ülem SS-Hauptsturmführer Fritz Störz
  • 33. SS-tagavara ja varustusrügement (SS-Ausbildungs-und Ersatz Regiment 33) – ülem SS-Sturmbannführer Georg Ahlemann
  • 53. SS-suurtükidivisjon (SS-Artillerie Abteilung 53) – SS-Hauptsturmführer August Võhma (dets 1943); SS-Sturmbannführer Aleksander Sobolev († langes 17. oktoobril 1944 Ida-Preisimaal),
    • Staabipatarei (Stabsbatterie) – ülemad SS-Untersturmführer Aleksander Kimmel, SS-Untersturmführer Eduard Limion
    • 1. Patarei – ülemad Hauptsturmführer August Võhma, SS-Untersturmführer Jüri Nurmekund, SS-Untersturmführer Otto Särgava
    • 2. Patarei – SS-Untersturmführer Eduard Limion, SS-Untersturmführer Ants Angerjas
    • 3. Patarei – SS-Obersturmführer Paul Suurkivi
    • Suurtükiväe topograafiaüksus – Artillerie Vermessungstruppe
  • Sõjakirjasaatjate rühm SS-Kriegsberichter-Zug, SS-Ustuf. Clapier de Collongues, Elmar Tõnismäe. Rühma kuulus aja jooksul kokku umbes kakskümmend meest: Venda Kask, Karl Gailit, Viktor Massalsky, Kaljo Klaasmann ja Theodor Saareke, Gerhard Rahnulo, Helmut Joonuks, Helmut Neider, Jüri Remmelgas, Uno Andre, Adolf Kõrge, Kaljo Klaasmann jt.. Kunstnikuna kuulus rühma Avo Keerend, joonistajana Hugo Elling, raadiomehena Agu Kask ning filmimehena Romuald Dagis. Tõlk oli Helmuth Asson, fotograafideks olid kaks sakslast — Hofstätter ja Seeliger. Hiljem Narva all liitusid rühmaga Artur Rinne, Hendrik Adamson, Artur Alliksaar, Uno Andre, Helmut Asson, Kaarel Annuk, Helmut Joonuks ja Harry Abel. Eestis avaldati sõjakirjasaatjate kirjutisi peamiselt Rindelehes, aga ka Eesti Sõnas ning kohalikes lehtedes[5].

Operatsioon Heinrich

 Pikemalt artiklis Operatsioon Heinrich, Valgevene kindralkomissariaat

1943. aasta novembris suunati leegionist moodustatud kahe rügemendi (1. ja 2. grenaderirügement) suurune Eesti SS-vabatahtlike brigaad pärast kaheksakuulist väljaõpet armeedegrupi Mitte käsutusse ja allutati selle tagalas tegutsevate julgestusüksuste juhatajale. Partisanidevastase Operatsioon Heinrichi (3. oktoober – 18. november) teostamiseks moodustati Väegrupi Mitte tagalapiirkonnas tegutsevate julgestusüksuste juhatajale, SS-Obergruppenführer ja politseikindral Erich von dem Bach-Zelewskile Valgevenes alluv väekoondis "Von dem Bach", mis koosnes kahest võitlusgrupist – "Jeckeln" ja "Von Gottberg".

Põhjapoolsesse, SS-Obergruppenführer Friedrich Jeckelni juhitavasse võitlusgruppi määrati ka Eesti brigaad. Operatsioon Heinrich käigus osales Eesti SS-vabatahtlike brigaad Polotski-Krasnopolje-Pustoška-Idritsa-Sebeži (Valgevene, Vitebski oblasti ja Pihkva oblasti) piirkonnas võitluses "Rossonõ[6] vabariigi" partisanidega. Piirkond asus 50 km kaugusel Neveli linnast.Operatsiooni käigus ründas Eesti brigaad piirkonda Idritsa suunalt lõunasse: 42. rügemendi ülesandeks jäi kaitsest läbi murda ja 43. rügement pidi ala kontrolli alla võtma. Viis päeva kestnud lahingute järel hõivati Albrehtovo küla (Альбрехтово), kus asus partisanide keskus.

3. Eesti SS-vabatahtlike brigaadi kuulunud väeosad

45. Relva-SS Grenaderirügement

45. Relva-SS Grenaderirügement (ümbernimetatud 12. novembril 1943)

Rügemendiülemad:
  • SS-Standartenführer Henn-Ants Kurg, (kuni 25.10.1943)
  • SS-Sturmbannführer Paul Vent, (kuni 04.1944)
  • I pataljon (saksa 45/I Batallion), ülemad: SS-Sturmbannführer Paul Vent, SS-Hauptsturmführer Harald Riipalu
    • 45/I 1. kompanii – SS-Untersturmführer Endel Käis
    • 45/I 2. kompanii – SS-Obersturmführer Jüri Ungvere (5.7.1900 – 21.2.1970)
    • 45/I 3. kompanii – SS-Obersturmführer Paul Maitla
    • 45/I 4. raskerelvakompanii – ülemad SS-Hauptsturmführer Voldemar Tepper (03.1944 – 09.1944), SS-Hauptsturmführer Eduard Ferdinand Hints, SS-Untersturmführer Artur Adoson
  • II pataljon (45/II Batallion), ülem: SS-Hauptsturmführer Elmar Lang
    • 45/II 5. kompanii – ülemad SS-Untersturmführer Osvald Klemets, SS-Hauptsturmführer Voldemar Mikkola, SS-Untersturmführer Valentin Vainola († langes 13.11.1943), SS-Untersturmführer Edgar Künnis († langes 18.03.44)
    • 45/II 6. kompanii – SS-Hauptsturmführer Lembit Vaher
    • 45/II 7. kompanii – Ernst Voldemar Kumar
    • 45/II 8. raskerelvakompanii – ülemad SS-Hauptsturmführer Harald Riipalu, SS-Untersturmführer Mango Vanker († langes juulis 1944)
  • 45 13. (IG) jalaväesaatekahurite kompanii – SS-Obersturmführer Lembit Esko
  • 45 14. tankitõrjekompanii – SS-Relva Obersturmführer Ago Loorpärg. Kompanii relvastatud 75mm tankitõrjekahuritega.
Vaata ka 45. Relva-SS Grenaderirügement

46. Relva-SS Grenaderirügement

46. Relva-SS Grenaderirügement (ümber nimetatud 12. novembril 1943)

Rügemendiülem: Standartenführer Juhan Tuuling
  • 46/I. Pataljon (saksa 46/I Batallion), – ülemad SS-Sturmbannführer Udo Parrest (alates oktoober 1943)
    • 46/I 1. kompanii (43/I 1. Kompanie) – ülem SS-Untersturmführer Edgar Kilk (langes 21.02.44)
    • 46/I 2. kompanii – ülemad SS-Hauptsturmführer Harald Kapsta, SS-Untersturmführer Harald Kuus (langes 24. veebruaril 1944)
    • 46/I 3. kompanii –
    • 46/I 4. raskerelvakompanii
  • II. Pataljon (46/II Batallion) – ülemad SS-Sturmbannführer Udo Parrest (november 1943 – jaanuar 1944), SS-Hauptsturmführer Erich Palk, SS-Hauptsturmführer Rudolf Alfred Bruus (november 1943 – jaanuar 1944)
    • 46/II 5. kompanii – ülemad SS-Untersturmführer Edgar Kilk († langes 21. veebruaril 1944)
    • 46/II 6. kompanii – SS-Untersturmführer Martin Hunt († langes 25. juulil 1944)
    • 46/II 7. kompanii – ülemad SS-Hauptsturmführer Rudolf Alfred Bruus, SS-Obersturmführer Edgar Vaikma
    • 46/II 8. raskerelvakompanii – ülemad SS-Hauptsturmführer Erich Palk, SS-Untersturmführer Lembitu Rool, SS-Hauptsturmführer Johannes Volmer
  • 46 13. (IG) jalaväesaatekahurite kompanii – ülemad SS-Untersturmführer Lembitu Rool, SS-Untersturmführer Elvo Kilgas († langes 24. aprillil 1944)
  • 46 14. Tankitõrjekompanii – ülemad SS-Hauptsturmführer Bernhard Langhorst, SS-Untersturmführer Erik Haabjärv
  • 46 15. Pioneerikompanii (43/15. Pionere-Kompanie), ülemad SS-Obersturmführer Robert Telliskivi, SS-Untersturmführer Elmar Otsing († langes mais 1945)
Vaata ka 46. Relva-SS Grenaderirügement

Brigaadi tugiüksused

  • 53. Õhutõrjeüksus (SS-Flak Abteilung 53) – ülem SS-Hauptsturmführer Fritz Bergemann
    • 1. 20 mm õhutõrjepatarei (Batterie (20 mm)) – ülemad SS-Obersturmführer Enn Sirvet, SS-Untersturmführer Viktor Marvet
    • 2. 37 mm õhutõrjepatarei (Batterie (37 mm)) – ülem SS-Obersturmführer Igor Krauss
    • 3. 88 mm õhutõrjepatarei (Batterie (88 mm)) – ülemad SS-Obersturmführer Karl Aleksander Tamme († langes 10. novembril 1943), SS-Untersturmführer Ralf Taimre
  • 53. SS-tankitõrjeüksus (SS-Panzerjäger Abteilung 53) – ülem SS-Hauptsturmführer Bernhard Langhorst
  • 53. SS-luureüksus (SS-Nachrichten Kompanie 53)
  • 53. SS-välitagavarapataljon (SS-Feldersatz Bataillon 53 ) – ülem SS-Hauptsturmführer Fritz Störz
  • 33. SS-tagavara ja varustusrügement (SS-Ausbildungs-und Ersatz Regiment 33) – ülem SS-Sturmbannführer Georg Ahlemann
  • 53. SS-suurtükiväeüksus (SS-Artillerie Abteilung 53) – SS-Sturmbannführer Aleksander Sobolev († langes 17. oktoobril 1944 Ida-Preisimaal)
    • Staabipatarei (Stabsbatterie) – ülemad SS-Untersturmführer Aleksander Kimmel, SS-Untersturmführer Eduard Limion
    • 1. Patarei – ülemad SS-Hauptsturmführer August Võhma, SS-Untersturmführer Jüri Nurmekund, SS-Untersturmführer Otto Särgava
    • 2. Patarei – SS-Untersturmführer Eduard Limion, SS-Untersturmführer Ants Angerjas
    • 3. Patarei – SS-Obersturmführer Paul Suurkivi
    • Suurtükiväe topograafiaüksus – Artillerie Vermessungstruppe
Kalinini rinde pealetungioperatsioon Smolenski ja Neveli suunal, 1943. aasta oktoobris

Neveli rinne

 Pikemalt artiklis Neveli rinne, Idarinne#Pealetungioperatsioon Smolenski suunal

1943. aasta oktoobris alustasid Punaarmee Kalinini rinde väed pealetungi Neveli pealetungioperatsiooni Väegrupp Nord positsioonidele ning 6. novembril suunati Väegrupi Nord kolm diviisi Nevelist põhja poole ja seni partisanidevastases operatsioonis osalenud 3. Eesti SS-vabatahtlike brigaadi ida poole Neštšerdo järve äärde sest just seal oli Punaarmee Kalinini rinde 3. löögiarmee Pihkva oblasti lõunaosas, Neveli piirkonnas rindest läbi murdnud. Wehrmachti 16. armee VIII korpusele allunud 3. Eesti SS-Vabatahtlike brigaadi ülesandeks oli osaleda läbimurde riivistamises ja vastase tagasi paiskamises ta endistele positsioonidele Neštšerdo ja Mešno järve joonel. Kalinini rinde parema tiiva 3. ja 4. löögiarmee vägedega teostati 6. – 10. oktoobrini Neveli pealetungioperatsioon Väegrupp Nord 3. tankiarmee ja 16. armee positsioonidele ja hõivati 7. oktoobril Nevel. Nevel oli strateegiline transpordisõlm, Dno–Vitebski raudteel, Väegrupp Nord ja Väegrupp Mitte vägede vahel. Punaarmee 3. löögiarmee murdis läbi Saksa vägede kaitseliinist, Neveli-Bolšoje Suravino liinil ning kiilus 12 km sügavusele Zabelje raudteejaamast. Saksa vägede vastupealetungi tõrjumisel osales 3. löögiarmee 52. kv diviisiga 8. ELK suurtükivägi (23,. 779. ja 85. suurtükiväepolk).

Neveli lahingu skeem

1943. aasta 16. detsembril alustas Nõukogude 2. Balti rinde väed lõunast pealetungi Saksa vägede ida–läänesuunalisele nn Luchs-Stellungile (Ilvese kaitseliinile), 1. Balti rinde väed aga murdsid läbi armeedegrupi "Mitte" vasakul tiival 80 km laiuselt ja 30 km sügavuselt. 1943. aasta detsembri keskpaigas brigaad lahutati võitlusgrupist "Jeckeln" ja allutati Saksa 132. jalaväediviisile ning saadeti rindele Drissa jõe ja Neštšarda järve vahelisele alale. Armeedegrupp "Nord" saatis läbimurdepiirkonda oma paremalt tiivalt abijõude, sh ka 3. Eesti SS-vabatahtlike brigaadi. Lisaks sõjategevusele Punaarmeega tuli brigaadi väeosadel tegeleda ka Saksa vägede tagalas samal ajal tegutsenud partisaniüksustega. Raskemad lahingud Neveli rindel toimusid 1943. aasta novembris ja detsembri alguses.

Jaanuaris 1944 asus 45. rügement rindel Drissa jõe ja Neštšarda järve lõunaosa vahel, 46. rügement asus Bulininos. Brigaadi staap koos 53. suurtükipataljoniga ja välihospidaliga asus Albrehtovo külas. Jaanuari teisel poolel saadeti Debica õppelaagrist brigaadi 2000 peamiselt 1925. aastal sündinud meest. Kokku oli jaanuari lõpul 1944 Neveli all eesti brigaadis umbes 7000 meest. Brigaadi komandör Neveli all oli Franz Augsberger ja staabiülem SS-Obersturmbannführer Emil Rehfeldt. 45. rügemendi ülem oii novembrini 1943 SS-Standartenfüher Henn-Ants Kurg, pärast tema haavatasaamist SS-Obersturmbannfüher Paul Vent. 46. rügementi juhtis SS-Standartenführer Juhan Tuuling. 1944. aasta 14. jaanuaril algas aga Punaarmee Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon Leningradi rindel, Novgorodi juurest murti rinne läbi ning 21. jaanuaril hõivasid Punaarmee väed Novgorodi, 22. jaanuaril Kingisseppa ja 31. jaanuaril jõudis Punaarmee Luuga jõe joonele.

1944. aasta 7. veebruaril vahetati 24. jaanuaril 20. Eesti SS-vabatahtlike diviisiks ümbernimetatud väeosa rügemendid Neveli rindel välja ja saadeti8. veebruaril Neveli rindelt ära ja saadeti Eestisse, Narva rindele.

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Eesti üksused ja nende välipostinumbrid, Võitleja = The Combatant : ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja, 1 jaanuar 1975
  2. ↑ Hanno Ojalo, Välgumärgiga eestlased – kes nad olid?, Kultuur ja Elu, 2/2015
  3. ↑ Rolf Michaelis. "Eestlased Waffen-SS-is", lk 45
  4. ↑ 20. Eesti SS Vabatahtlike Diviis, Helmut Rõõmussaar
  5. ↑ Mart Laar, Sõjakirjasaatjad Saksa armees II maailmasõjas : ajakirjanduses avaldatud eesti ja saksa rindereporterite artiklid ja luuletused. Tallinn : Grenader, 2007 366 lk. ISBN 9789949422500
  6. ↑ Rossonõ rajoon ehk Rassonõ rajoon, EKI, vaadatud 9. oktoober 2013

Kirjandus

  • v
  • r
Eesti väeosad Teises maailmasõjas Saksa sõjaväes
Wehrmachti Väegrupp Nord
tagalapiirkonna Julgestusgrupid
181.  • 182.  • 183.  • 184.  • 185.  • 186.  • 179. Eesti Põhiüksus Narvas  • (1941. aasta sügisest)
Wehrmachti Väegrupp Nord
Väegrupp Nord tagalapiirkonna
16. armee ja 18. armee
tagalajulgestuse Idapataljonid
Ukraina Riigikomissariaadis
660. Idapataljon  • 659. Idapataljon  • 658. Idapataljon • 657. Idakompanii, (1942. aasta sügisest)
660. Eesti Pataljon  • 659. Eesti Pataljon  • 658. Eesti Pataljon • 657. Eesti Kompanii (1943. aastast)
Politseipataljon Ostland
Eesti Omavalitsuse
Politsei ja Omakaitse Valitsuse
Piiriomakaitse (1941. aasta sügisest)
Omakaitse(1942. aasta jaanuarist)
väegrupi Nord tagalapiirkonna
Kõrgema SS- ja politseijuhi
juures asuvale korrapolitsei ülemale
alluvad julgestusdiviiside
kaitse- ja politseipataljonid
37. • 38. • 39. • 40. • 41. • 42. • (1941. aasta augustist-septembrist)
29. • 30. • 31. • 32. • 33. • 34.  • 35. • 36. • (1941. aasta novembrist – 1943. aasta veebruarini)
286.  • 287. • 288. • 289. • 290. • 291. • 292. • 293.(1943. aasta märtsist)
Politseirügemendid
1. Eesti Politseirügement:286. • 288. • 291. • 292. Politsei Jalaväepataljon (1944. aasta aprillst)
2. Eesti Politseirügement:37., 38. ja 40. Eesti Politseipataljonid (1944. aasta juulist)
Saksa Riigi Julgeoleku Peaameti
Julgeolekupolitsei ja SD Eestis
1. Eesti Julgeolekupolitsei ja SD pataljon  • 1. Eesti SS Erikompanii
Ostlandi Kõrgemale SS- ja politseijuhile
allunud Armeegrupp Narwa 207. JD ning
300. EoD-le allunud Piirikaitserügemendid Relva-SS koosseisu
kuulunud väeosad Saksa Luftwaffe
  • v
  • r
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) • Suvesõda • Sõjategevus Eestis 1941. aastal‎ • Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) • Sõjategevus Eestis (1944) • Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Võitluste osapooled Lahingud Ohvitserid
Kolmas riik Saksamaa

 Soome

 Nõukogude Liit

1941, Barbarossa plaan Idarindel
• Liivamäe lahing
• Mudiste lahing
• Tartu ülestõus
• Märjamaa lahing
• Virtsu dessant
• Audru lahing
• Loobu lahing
• Kautla lahing
• Kiviloo-Perila lahing
• Juminda miinilahing
• Porhovi lahing
• Muhu dessant
• Saarte vallutamine
• Hiiumaa vallutamine

1942 Idarindel
• Volhovi lahing
• Volhovi kott
• Stalingradi lahing
• Velikije Luki operatsioon

1943 Idarindel
• Teine Laadoga lahing
• Izjumi lahing
• Hadnitsa lahing

1944 Idarindel
• Irdõni metsalahing
• Tšerkassõ kott
• Idarindel ja Eestis
• Narva lahing
• Meerapalu lahing
• Meriküla dessant
• Putki lahing
• Märtsipommitamine
• Märtsipommitamine Narvas
• Märtsipommitamine Tallinnas
• PA Narva pealetungioperatsioon
• Auvere lahingud

• Sinimägede lahing
• Permisküla lahing
• Tartu lahing
• Tamsa lahing
• Mehikoorma dessant
• Kärevere lahing
• Pupastvere lahing
• Emajõe forsseerimine
• Avinurme lahing
• Porkuni lahing
• Kose lahing
• Keila lahing
• Tallinna vallutamine
• Tehumardi öölahing
• Vintri dessant
1945
• Kuramaa lahing
• Oppelni lahing

Saksa riigi ja Soome poolel

NSV Liidu poolel