Selma Lagerlöf
| Selma Lagerlöf | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg | 20. november 1858 |
| Surmaaeg | 16. märts 1940 (81-aastaselt) |
| Amet | romaanikirjanik, õpetaja, kirjanik, autor |
| Autasud | Nobeli kirjandusauhind, Illis Quorum |
| Koduleht | https://selmalagerlof.org |
| Autogramm | |
 | |
| [muuda Wikidatas] | |
Selma Ottilia Lovisa Lagerlöf (20. november 1858 – 16. märts 1940) oli rootsi kirjanik.
Ta oli pärit Kesk-Rootsist Värmlandi maakonnast. Tema loomingus on tähtis osa kohalikel pärimustel ja muistenditel. Tema elukaaslane oli 1894. aastast Sophie Elkan.
Tuntud on romantiline romaan "Gösta Berlingi saaga" (1891). Lagerlöf kujutab selles haaravalt tugeva iseloomuga kirglikke inimesi, nende võitlust iseenda ja oma saatusega.
Muinasjutulises noorsooraamatus "Nils Holgerssoni imeline teekond läbi Rootsi" (1906–1907) lendab härjapõlvlaseks moondatud nimitegelane metshanede seltsis läbi kogu Rootsi. Teekonna jooksul muutub üleannetu ja südametu Nils arukaks ning loomi armastavaks poisiks.
1909. aastal pälvis Lagerlöf Nobeli kirjandusauhinna.
"Jeruusalemm" on tema romaan, mille tegevus toimub 19. sajandi viimasel veerandil. Romaani esimeses osas kujutatakse ärkamisliikumise teket ja kujunemist ühes Dalarna kihelkonnas, mille tagajärjel suur hulk selle asukaid rändab välja Palestiinasse, teises väljarännanute saatust pühal maal. Sündmustiku keskpunktis on kaks noort inimest: vanast auväärsest soost talupoeg Ingmar ja tema mõrsja Gertrud. Talu säilitamise nimel hülgab Ingmar Gertrudi, kes liitub väljarändajatega. Rohkete kannatuste järel leiavad mõlemad uue maise õnne.
Teos ekraniseeriti 1996. aastal.
Lagerlöfi "Gösta Berlingi saaga" 2006. aasta eestikeelne väljaanne (kirjastus Eesti Raamat, kujundaja Piret Niinepuu-Kiik) nimetati 2006. aasta Eesti 25 kauneima raamatu hulka.[1]
1984. aastast antakse välja Selma Lagerlöfi auhinda.
Viited
- ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 354
Välislingid
- Aino Suits, Selma Lagerlöfi elust ja loomingust, Looming 1938, nr 9
 | Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Selma Lagerlöf |
 | Tsitaadid Vikitsitaatides: Selma Lagerlöf |
1901 Prudhomme • 1902 Mommsen • 1903 Bjørnson • 1904 F. Mistral, Echegaray • 1905 Sienkiewicz • 1906 Carducci • 1907 Kipling • 1908 Eucken • 1909 Lagerlöf • 1910 von Heyse • 1911 Maeterlinck • 1912 Hauptmann • 1913 Tagore • 1915 Rolland • 1916 von Heidenstam • 1917 Gjellerup, Pontoppidan • 1919 Spitteler • 1920 Hamsun • 1921 France • 1922 Benavente • 1923 Yeats • 1924 Reymont • 1925 Shaw • 1926 Deledda • 1927 Bergson • 1928 Undset • 1929 Mann • 1930 Lewis • 1931 Karlfeldt • 1932 Galsworthy • 1933 Bunin • 1934 Pirandello • 1936 O'Neill • 1937 du Gard • 1938 Buck • 1939 Sillanpää • 1944 Jensen • 1945 G. Mistral • 1946 Hesse • 1947 Gide • 1948 Eliot • 1949 Faulkner • 1950 Russell • 1951 Lagerkvist • 1952 Mauriac • 1953 Churchill • 1954 Hemingway • 1955 Laxness • 1956 Jiménez • 1957 Camus • 1958 Pasternak • 1959 Quasimodo • 1960 Perse • 1961 Andrić • 1962 Steinbeck • 1963 Seféris • 1964 Sartre • 1965 Šolohhov • 1966 Agnon, Sachs • 1967 Asturias • 1968 Kawabata • 1969 Beckett • 1970 Solženitsõn • 1971 Neruda • 1972 Böll • 1973 White • 1974 Johnson, Martinson • 1975 Montale • 1976 Bellow • 1977 Aleixandre • 1978 Singer • 1979 Elýtis • 1980 Miłosz • 1981 Canetti • 1982 García Márquez • 1983 Golding • 1984 Seifert • 1985 Simon • 1986 Soyinka • 1987 Brodski • 1988 Mahfuz • 1989 Cela • 1990 Paz • 1991 Gordimer • 1992 Walcott • 1993 Morrison • 1994 Ōe • 1995 Heaney • 1996 Szymborska • 1997 Fo • 1998 Saramago • 1999 Grass • 2000 Gao • 2001 Naipaul • 2002 Kertész • 2003 Coetzee • 2004 Jelinek • 2005 Pinter • 2006 Pamuk • 2007 Lessing • 2008 Le Clézio • 2009 Müller • 2010 Vargas Llosa • 2011 Tranströmer • 2012 Mo • 2013 Munro • 2014 Modiano • 2015 Aliaksijevič • 2016 Dylan • 2017 Ishiguro • 2018 Tokarczuk • 2019 Handke • 2020 Glück • 2021 Gurnah • 2022 Ernaux • 2023 Fosse
