Wisława Szymborska

Wisława Szymborska
Wisława Szymborska 2009. aastal
Sünniaeg	2. juuli 1923 Kórnik
Surmaaeg	1. veebruar 2012 (88-aastaselt) Kraków
Amet	luuletaja, tõlkija, kirjanduskriitik, kriitik
Autasud	Nobeli kirjandusauhind
Autogramm

[muuda Wikidatas]

Wisława Szymborska (Maria Wisława Anna Szymborska; 2. juulil 1923 Bnin Poznańi lähedal – 1. veebruar 2012 Kraków) oli poola luuletaja, esseist ja tõlkija.

Szymborska on 1996. aasta Nobeli auhinna laureaat. Ta sai 1991 Goethe auhinna ja 1995 Herderi auhinna.

Elulugu

Wisława Szymborska sündis Bninis, mis kuni 1934 oli iseseisev linn ja on alates 1961 osa Kórnikist. Ta sündis Wincenty ja Anna (sündinud Rottemund) Szymborski tütrena. Isa oli krahvi Władysław Zamoyski asevalitseja. Zamoyski oli Poola patrioot ja metseen, aga suri juba järgmisel aastal. Isa töö asevalitsejana lõppes ning pere kolis algul Toruńisse ja 1931 Krakówisse, kus Wisława Szymborska elas surmani.

Kui puhkes teine maailmasõda ja Poola okupeeriti, jätkas Szymborska haridusteed põrandaaluses koolis. 1943. aastast töötas ta raudteel ja suutis vältida saatmist Saksamaale sunnitööle. Selle aja paiku tegi ta esimesed katsetused raamatute illustraatorina ning hakkas kirjutama lühijutte ja juhuluulet.

Pärast maailmasõja lõppu asus ta õppima Jagiello ülikooli kirjandust, kuid vahetas eriala ja läks üle sotsioloogiasse. Ta hakkas osalema noorte kirjandusliikumises. Seal kohtus ta Czesław Miłosziga, kes teda tugevalt mõjutas. 1945. aasta märtsis avaldas Szymborska oma esimese luuletuse "Szukam slowa" ("Vaadates sõnu") päevalehes Dziennik Polski ning sellest ajast peale hakkas tema loomingut ilmuma paljudes Poola väljaannetes.

1948 lahkus Szymborska ülikoolist raske majandusliku olukorra tõttu seda lõpetamata ja asus tööle sekretäri ja illustraatorina üle nädala ilmuva nädalalehe kirjastuses. Samal aastal abiellus ta luuletaja Adam Włodekiga. Abielu jäi lastetuks ja lahutati 1954, kuid nad jäid teineteisele lähedaseks kuni Włodeki surmani 1986.

Nagu paljud Poola intellektuaalid pärast maailmasõda, oli Szymborskagi kommunist ja kuulus Poola Ühinenud Töölisparteisse. Ta kirjutas teoseid Lenini kiituseks ja Poola ülesehitustööst. 1953 kirjutas ta alla Poola Kirjanike Liidu pöördumisele, millel 53 kirjanikku pooldasid näidiskohtuprotsessi Poola vaimulike üle. Kuid pikkamööda tekkisid Szymborskal sidemed dissidentidega ja 1966 astus ta parteist välja. Juba 1957 tutvus ta Jerzy Giedroyciga, kes andis Pariisis välja poola emigrantide kultuuriajakirja Kultura, ja tegi sellelegi kaastööd.

1953 hakkas Szymborska tööle kirjandusülevaateajakirjas Życie Literackie (Kirjanduselu) ja töötas seal kuni 1981. aastani. Alates 1968 toimetas ta seal oma rubriiki ja paljud selles ilmunud artiklid on hiljem eraldi kogumikes välja antud. 1981–1983 toimetas ta Krakówis ilmunud kirjandusteemalist kuukirja NaGlos. Selle aja paiku muutus Szymborska järjest opositsioonilisemaks, tehes järjest rohkem kaastööd Pariisi ajakirjale Kultura ja varjunime Stańczykówna all samizdatis ilmunud põrandaalusele ajakirjale Arka. Ta tõlkis poola keelde ka prantsuse kirjandust, eriti barokkpoeeti Agrippa d'Aubignéd.

Tähtsamad teosed

Dlatego żyjemy ("Selleks elame") (1952)
Pytania zadawane sobie (1954)
Wołanie do Yeti (1957)
Sól (1962)
101 wierszy ("101 luuletust") (1966)
Sto pociech (1967)
Wiersze wybrane (1967)
Poezje wybrane (1967)
Wszelki wypadek (1972)
Wielka liczba ("Suur arv") (1976)
Ludzie na moście (1986)
Poeesia: Poems (poola-inglise väljaanne) (1989)
Lektury nadobowiązkowe (1992)
Koniec i początek ("Lõpp ja algus") (1993)
Widok z ziarnkiem piasku (1996)
Sto wierszy - sto pociech (1997)
Chwila ("Hetk") (2002)
Rymowanki dla dużych dzieci (2003)
Dwukropek (2005)

Luulet eesti keeles

Raamat

"Oma aja lapsed" (luulevalimik). Tõlkinud ja järelsõna: Hendrik Lindepuu. Hendrik Lindepuu Kirjastus, Laiuse 2008, 92 lk

Üksikuid luuletusi

"Loti naine". Poola keelest tõlkinud Helgi Loik – Vikerkaar 1996, nr 11/12, lk 1–2
"Naer"; "Mõned armastavad luulet"; "Negatiiv". Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu – Looming 1996, nr 12, lk 1631–1633
"Armastus esimesest pilgust"; "Kass tühjas korteris". Tõlkinud Helgi Loik – Looming 1997, nr 6, lk 742–744
"Negatiiv"; "Piinamine"; "Terrorist, see vaatab"; "Lisandusi statistikale"; "Oma mahategemise kiituseks"; "Ajajärgu lapsed"; "Kõik". Tõlkinud Hendrik Lindepuu – Vikerkaar 2005, nr 4/5, lk 23–30

Kirjandus

Joanna Zach-Blonska, "Õrnus ja huumor – Wisława Szymborska". Inglise keelest tõlkinud Helgi Loik – Vikerkaar 1996, nr 11/12, lk 172–177
Hendrik Lindepuu, "Nobeli kirjanduspreemia Wisława Szymborskale" – Looming 1996, nr 12, lk 1712–1716
Eeva Park, "Vestlus maailmaga" (luulevalimiku "Oma aja lapsed" arvustus) – Vikerkaar 2009, nr 1/2, lk 190–191

Välislingid

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Wisława Szymborska

Tsitaadid Vikitsitaatides: Wisława Szymborska

Wisława Szymborska, luuletus "Ilmsi". Tõlkinud ja saateks: Hendrik Lindepuu – Postimees 11. oktoober 1996, lk 15
Hendrik Lindepuu, "Nobeli kirjanduspreemia keskpärasele luuletajale?" – Postimees 21. oktoober 1996, lk 17
Martti Puukko, "Lahkus Nobeli preemia laureaat Wislawa Szymborska" – Postimees/AK: arvamus, kultuur, 4. veebruar 2011, lk 10
Hendrik Lindepuu, "Wisława Szymborska (1923–2012)" – Sirp 10. veebruar 2012, lk 13; samas ka luuletused "Neljateistkümnene", "Lahutus" ja "Identifitseerimine"