Vicente Aleixandre

Vicente Aleixandre
Vicente Aleixandre 1977. aastal
Sünniaeg 26. aprill 1898
Sevilla
Surmaaeg 14. detsember 1984 (86-aastaselt)
Madrid
Amet luuletaja, kirjanik
Autasud Nobeli kirjandusauhind
[muuda Wikidatas]

Vicente Pío Marcelino Cirilo Aleixandre y Merlo (26. aprill 1898 Sevilla – 14. detsember 1984 Madrid) oli hispaania luuletaja. 1977. aastal sai ta Nobeli kirjandusauhinna.

Elulugu

Vicente Aleixandre isa oli raudteeinsener. Vicente lapsepõlv möödus Málagas. Alates 1909. aastast elas ta Madridis, kus ta ka õppis õigusteadust ja majandusteadust. Ta tahtis hakata kaupmeheks, kuid pidi sellest tervislikel põhjustel loobuma. Alates 1925. aastast pühendus ta täielikult kirjandusele.

1922. aastal tutvus ta Madridis Ateneos Rafael Albertiga, keda peetakse Aleixandre kõrval üheks tähtsamaks 1927. aasta põlvkonna esindajaks.

Noil aastail oli tal kirglik armusuhe näitleja Carmen de Granadaga. Ta reisis Portugalis, Inglismaal, Šveitsis ja Prantsusmaal. Ta hakkas salamisi luuletama. Tema esimene luuletus oli "Ámbito".

1934. aastal sai ta luulekogu "La destrucción o el amor" eest Hispaania riikliku kirjandusauhinna.

Et tema teostel oli fašismivastane iseloom, oli ta aastatel 1936–1944 avaldamiskeelu all. Tema teosed ilmusid põranda all.

1950. aastal võeti ta Hispaania Kuningliku Akadeemia liikmeks.

Looming

Vicente Aleixandre teoste põhjal liigitatakse tema loometee tavaliselt kolmeks perioodiks.

Varajases loomeperioodis oli ta sürrealismi mõju all. Tema teostele oli omane individualism, pessimism ja hermeetiline keel. See periood kulmineerus luulekoguga "Sombra del paraíso" ("Paradiisi vari").

Hiljem muutus tema keel arusaadavamaks. Tolle perioodi peateosed on "Südame ajalugu" (Historia del corazón) ja "En un vasto dominio".

Hilisloomingus on üha enam juttu lähenevat surmast, millest ta kõneleb rahulikul ja traagilisel toonil. Selle perioodi luulekogud on "Poemas de la consumación", "Sonido de la guerra" ja "Diálogos del conocimiento".

Teosed eesti keeles

Raamat

Üksikuid luuletusi

  • "Valguseta"; "Armastuse ihu"; "Tõelus". Tõlkinud Ain Kaalep – Looming 1978, nr 1, lk 93–96
  • "Hävitus või armastus". Tõlkinud ja järelmärkus: Ott Ojamaa – samas, lk 97–98
  • "Inimest pole olemas". Tõlkinud Andres Ehin – Looming 2009, nr 5, lk 665–666
Nobel

1901 Prudhomme • 1902 Mommsen • 1903 Bjørnson • 1904 F. Mistral, Echegaray • 1905 Sienkiewicz • 1906 Carducci • 1907 Kipling • 1908 Eucken • 1909 Lagerlöf • 1910 von Heyse • 1911 Maeterlinck • 1912 Hauptmann • 1913 Tagore • 1915 Rolland • 1916 von Heidenstam • 1917 Gjellerup, Pontoppidan • 1919 Spitteler • 1920 Hamsun • 1921 France • 1922 Benavente • 1923 Yeats • 1924 Reymont • 1925 Shaw • 1926 Deledda • 1927 Bergson • 1928 Undset • 1929 Mann • 1930 Lewis • 1931 Karlfeldt • 1932 Galsworthy • 1933 Bunin • 1934 Pirandello • 1936 O'Neill • 1937 du Gard • 1938 Buck • 1939 Sillanpää • 1944 Jensen • 1945 G. Mistral • 1946 Hesse • 1947 Gide • 1948 Eliot • 1949 Faulkner • 1950 Russell • 1951 Lagerkvist • 1952 Mauriac • 1953 Churchill • 1954 Hemingway • 1955 Laxness • 1956 Jiménez • 1957 Camus • 1958 Pasternak • 1959 Quasimodo • 1960 Perse • 1961 Andrić • 1962 Steinbeck • 1963 Seféris • 1964 Sartre • 1965  Šolohhov • 1966 Agnon, Sachs • 1967 Asturias • 1968 Kawabata • 1969 Beckett • 1970 Solženitsõn • 1971 Neruda • 1972 Böll • 1973 White • 1974 Johnson, Martinson • 1975 Montale • 1976 Bellow • 1977 Aleixandre • 1978 Singer • 1979 Elýtis • 1980 Miłosz • 1981 Canetti • 1982 García Márquez • 1983 Golding • 1984 Seifert • 1985 Simon • 1986 Soyinka • 1987 Brodski • 1988 Mahfuz • 1989 Cela • 1990 Paz • 1991 Gordimer • 1992 Walcott • 1993 Morrison • 1994 Ōe • 1995 Heaney • 1996 Szymborska • 1997 Fo • 1998 Saramago • 1999 Grass • 2000 Gao • 2001 Naipaul • 2002 Kertész • 2003 Coetzee • 2004 Jelinek • 2005 Pinter • 2006 Pamuk • 2007 Lessing • 2008 Le Clézio • 2009 Müller • 2010 Vargas Llosa • 2011 Tranströmer • 2012 Mo • 2013 Munro • 2014 Modiano • 2015 Aliaksijevič • 2016 Dylan • 2017 Ishiguro • 2018 Tokarczuk • 2019 Handke • 2020 Glück • 2021 Gurnah • 2022 Ernaux • 2023 Fosse

Tsitaadid Vikitsitaatides: Vicente Aleixandre