T. S. Eliot

T. S. Eliot
Eliot 1934. aastal
Sünninimi Thomas Stearns Eliot
Sündinud 26. september 1888
Saint Louis, Missouri, USA
Surnud 4. jaanuar 1965 (76-aastaselt)
Kensington, London, Inglismaa
Haridus
  • A.B. filosoofias (Harvard, 1909)
  • PhD filosoofias (Harvard, 1915–16)[1]
Elukutse luuletaja, näitekirjanik, kirjanduskriitik, kirjastaja
Kirjandusvool modernism
Tuntud teoseid "The Love Song of J. Alfred Prufrock" (1915), "Ahermaa" (1922), "Four Quartets" (1943), "Murder in the Cathedral" (1935)
Tunnustus Nobeli kirjandusauhind (1948)
Order of Merit (1948)
Tegutsemisaastad 1905–1965
Abikaasa Vivienne Haigh-Wood
(1915–1932)
Esmé Valerie Fletcher
(1957–1965)
Autogramm
T. S. Eliot (1923)

Thomas Stearns Eliot (26. september 1888 Saint Louis, Missouri, USA – 4. jaanuar 1965 London, Suurbritannia) oli inglise kirjanik, keda peetakse üheks 20. sajandi tähtsamaks luuletajaks. Kuid ta kirjutas ka esseesid, näidendeid ja kirjanduskriitikat ning tegutses kirjastajana.[2]

1914. aastal kolis 25-aastane Eliot oma sünniriigist Ameerika Ühendriikidest Inglismaale, kus ta sai 1927. aastal 39-aastaselt Suurbritannia kodakondsuse.

Elioti esimene tuntust kogunud luuletus oli "J. Alfred Prufrocki armulaul" ("The Love Song of J. Alfred Prufrock" 1915), mida peeti modernistliku stiili meistriteoseks.[2] Tema tähtteosteks peetakse ka poeemi "Ahermaa" ("The Waste Land" 1922) ning luuletusi "Õõnsad mehed" ("The Hollow Men" 1925), "Tuhkapäev" ("Ash Wednesday" 1930) ja "Neli kvartetti" ("Four Quartets" 1943).

1948. aastal pälvis ta Nobeli kirjandusauhinna "suure panuse eest tänapäeva luulesse".[3]

Tema luulekogu "Old Possum's Book of Practical Cats" oli Andrew Lloyd Webberi muusikali "Kassid" libreto aluseks.

Tema näidendite seas on teistest menukamaks kujunenud "Murder in the Cathedral" (1935) ja "The Cocktail Party" (1949).

Tunnustus

Riiklikud autasud
Order of Merit 1948[4]
Presidendi Vabadusmedal 1964
Auleegioni ohvitser 1951
Ordre des Arts et des Lettresi ohvitser 1960

Akadeemilised auhinnad

Kunstiauhinnad

  • Tony auhind parima näidendi eest – Broadway lavastus "The Cocktail Party" (1950)
  • 2 Tony auhinda tema luuletuste eest muusikalis "Kassid" (1983)

Muud tunnustusavaldused

  • Tema järgi on nimetatud Inglismaa Kenti ülikooli Elioti kolledž
  • Teda on kujutatud mitmel USA mälestuspostmargil
  • Täht Saint Louise kuulsuste alleel

Teosed

 Pikemalt artiklis T. S. Elioti bibliograafia

Eesti keeles

  • "Valitud esseesid", Hortus Litterarum 1997, tõlkinud Jaak Rähesoo.
    • "Traditsioon ja individuaalne talent"
    • "Hamlet"
    • "Christopher Marlowe"
    • "Metafüüsilised luuletajad"
    • "William Blake"
    • "Neli Elizabethi-aegset näitekirjanikku"
    • "Shakespeare ja Seneca stoitsism"
    • "Pascali "mõtted""
    • "Kaasaegne haridus ja klassikaline stuudium"
    • "Byron"
    • "Yeats"
    • "Poe'st Valéryni"
    • "Euroopa kultuuri ühtsus"
    • "Luule ühiskondlik funktsioon"
    • "Luule kolm häält"
    • "Mis on klassik?"
    • "Kriitika piirid"
    • "Goethe kui tark"
    • "Kriitiku kriitikat"
    • Jaak Rähesoo "T. S. Eliot kriitikuna"
  • "Ahermaa ja teisi luuletusi", Hortus Litterarum 1999, tõlkinud Paul-Eerik Rummo

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Brooker, Jewel Spears (1996) Mastery and Escape: T. S. Eliot and the Dialectic of Modernism. University of Massachusetts Press. lk 172 ISBN 978-1558490406
  2. ↑ 2,0 2,1 "T.S. Eliot". Encyclopædia Britannica (Inglise keeles). Vaadatud 9. juuli 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  3. ↑ 3,0 3,1 "The Nobel Prize in Literature 1948" (Inglise keeles). Nobeli Fond. Vaadatud 9. juuli 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  4. ↑ "Poet T.S. Eliot Dies in London". This Day in History. Vaadatud 16. veebruar 2012.
  5. ↑ "Instagram Photo by The Phi Beta Kappa Society". Instagram. 15. juuli 2015. Vaadatud 1. detsember 2016.

Välislingid

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: T. S. Eliot
Tsitaadid Vikitsitaatides: T. S. Eliot
Nobel

1901 Prudhomme • 1902 Mommsen • 1903 Bjørnson • 1904 F. Mistral, Echegaray • 1905 Sienkiewicz • 1906 Carducci • 1907 Kipling • 1908 Eucken • 1909 Lagerlöf • 1910 von Heyse • 1911 Maeterlinck • 1912 Hauptmann • 1913 Tagore • 1915 Rolland • 1916 von Heidenstam • 1917 Gjellerup, Pontoppidan • 1919 Spitteler • 1920 Hamsun • 1921 France • 1922 Benavente • 1923 Yeats • 1924 Reymont • 1925 Shaw • 1926 Deledda • 1927 Bergson • 1928 Undset • 1929 Mann • 1930 Lewis • 1931 Karlfeldt • 1932 Galsworthy • 1933 Bunin • 1934 Pirandello • 1936 O'Neill • 1937 du Gard • 1938 Buck • 1939 Sillanpää • 1944 Jensen • 1945 G. Mistral • 1946 Hesse • 1947 Gide • 1948 Eliot • 1949 Faulkner • 1950 Russell • 1951 Lagerkvist • 1952 Mauriac • 1953 Churchill • 1954 Hemingway • 1955 Laxness • 1956 Jiménez • 1957 Camus • 1958 Pasternak • 1959 Quasimodo • 1960 Perse • 1961 Andrić • 1962 Steinbeck • 1963 Seféris • 1964 Sartre • 1965  Šolohhov • 1966 Agnon, Sachs • 1967 Asturias • 1968 Kawabata • 1969 Beckett • 1970 Solženitsõn • 1971 Neruda • 1972 Böll • 1973 White • 1974 Johnson, Martinson • 1975 Montale • 1976 Bellow • 1977 Aleixandre • 1978 Singer • 1979 Elýtis • 1980 Miłosz • 1981 Canetti • 1982 García Márquez • 1983 Golding • 1984 Seifert • 1985 Simon • 1986 Soyinka • 1987 Brodski • 1988 Mahfuz • 1989 Cela • 1990 Paz • 1991 Gordimer • 1992 Walcott • 1993 Morrison • 1994 Ōe • 1995 Heaney • 1996 Szymborska • 1997 Fo • 1998 Saramago • 1999 Grass • 2000 Gao • 2001 Naipaul • 2002 Kertész • 2003 Coetzee • 2004 Jelinek • 2005 Pinter • 2006 Pamuk • 2007 Lessing • 2008 Le Clézio • 2009 Müller • 2010 Vargas Llosa • 2011 Tranströmer • 2012 Mo • 2013 Munro • 2014 Modiano • 2015 Aliaksijevič • 2016 Dylan • 2017 Ishiguro • 2018 Tokarczuk • 2019 Handke • 2020 Glück • 2021 Gurnah • 2022 Ernaux • 2023 Fosse