August Vomm

See artikkel räägib skulptorist; aastatel 1893–1941 elanud poliitiku kohta vaata lehekülge August Vomm (poliitik)

August Vomm (4. juuli 1906 Abja Pärnumaa – 1. mai 1976 Tallinn) oli eesti skulptor ja pedagoog.

Pärast Viljandi kommertsgümnaasiumi lõpetamist 1924. aastal kolis Vomm Tartusse. Ta õppis 1924–1927 kõrgemas kunstikoolis Pallas ning oli selle kooli 17. lõpetaja. Esialgu õppis ta Ado Vabbe juures maalikunsti, hiljem aga Anton Starkopfi ja Voldemar Melliku juures skulptuuri. August Vomm täiendas end 1929. aastal Prantsusmaal. 1946. aastast oli ta ERKI õppejõud, aastast 1971 professor.

Looming

Enne II maailmasõda koosnes August Vommi looming valdavalt portreebüstidest ja kümmekonnast töömahukast hauasambast. Ta on kujutanud Ruts Baumani, Ants Lauterit, Hugo Lauri, Gustav Ernesaksa, Romulus Tiitust, Ferdi Sannameest jt.

Ühena vähestest sõja-aastad kodumaal veetnud kunstnikest kohanes August Vomm uute nõudmistega kohe esimestel sõjajärgsetel aastatel^[1]. 1945. aastal liitus ta skulptorite brigaadiga, luues Estonia teatri liiduvabariike sümboliseerivad reljeefid^[1]. 1947. aastal valmis monument Viljandis Suures Isamaasõjas langenuile, 1952. aastal avati brigaadimeetodil ^[viide?]loodud Lenini monument Tartus ning koos Lagle Israeliga Nikolai Burdenko mälestusmärk Tartu Toomemäel^[1]. Tema loodud on nüüdseks teisaldatud revolutsioonitegelaste Johannes Vares-Barbaruse ja Hans Pöögelmanni monumendid Tallinnas. Lenini juubelinäitusele 1970 lõi Vomm hiigelmõõtmetes tammepuidust V. I. Lenini portreebüsti, mille eest pälvis koos Elmar Kitse ja Avo Keerendiga riikliku preemia ja Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetuse, samuti üleliidulise äramärkimise ajakirjanduses^[1].

Eriline osa oli tema loomingus ka lapsi ja loomi kujutaval skulptuuril.

Tunnustus

1970 – Eesti NSV teeneline kunstnik

Isiklikku

August Vomm oli abielus maalikunstnik Benita Vommiga. Aastal 1944 põgenes Benita Vomm koos lastega Saksamaale. Nende poeg on kunstnik Ants Erik Vomm ja tütar maalikunstnik Mai Reet Järve-Vomm.