Ella Mätik

Ella Mätik
Sündinud	30. aprill 1904 Vruda
Surnud	6. august 1943 (39-aastaselt) Eesti
Rahvus	eestlane
Haridus	kunstikool Pallas
Tegevusala	graafik, maalikunstnik

Ella Mätik (õieti Elviine Elisabeth Mätik, ka Mättik; 30. aprill 1904 Vruda, Peterburi kubermang – 6. august 1943 Tartu) oli eesti graafik.

Elukäik

Ella Mätik sündis 1904. aastal Vrudas, kuhu vanemad olid paar aastat varem Jõgeva vallast välja rännanud ning pidasid mõisa rendikohta. 1913. aastal asus Mätikute pere elama Narva lähedale, kust Ella saadeti 1916. aastal Haapsallu tädi juurde elama. Üldhariduse saigi ta 1919–1926 Haapsalus Läänemaa ühisgümnaasiumi humanitaarharus.

Gümnaasiumis õppimise aega langevad ka Mätiku esimesed sammud kunstiõpingute alal. Mõnda aega võttis Mätik eratunde Ella Kingo-Espenbergilt. 1926. aastal astus Mätik kunstikooli Pallas, ning 1927. aastal viidi ta edasi Ado Vabbe maaliateljeesse. 1930. aasta kevadel oli Mätik sunnitud õppimise Pallases ajutiselt katkestama. Olles samal ajal sooritanud Pallase joonistusõpetajate ettevalmistuskursuse eksamid, töötas Mätik aasta Haapsalu gümnaasiumis joonistusõpetajana. Õpinguid jätkas 1932. aastal ning pühendus siis juba graafika õppimisele.

Pallase lõpetas Mätik 1939. aastal graafika alal hindega "hea", olles komisjonile esitanud 35 mitmesuguses tehnikas tööd.

Pärast kunstikooli lõpetamist asus Mätik 1940. aastal Tartu Kommertsgümnaasiumi joonistusõpetaja kohale, 1941. aastast kuni südamehaiguse põhjustatud surmani 1943 töötas vabakunstnikuna.

Osales näitustel, muu hulgas ka 1939. aasta naiskunstnike näitusel. Ka eesti kunsti välisnäitustel Budapestis 1938 ja Roomas 1939 oli Mätik esindatud. Mätiku esimene mälestusnäitus toimus Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis 1958. aastal.

Looming

Mätiku varasemates, aastatel 1929–1930 loodud teostes on juba märgata kunstniku tugevat vormitunnet, skulpturaalsust ning arenenud materiaalsusetaju. 1930. aastate keskel loodud portreed haaravad sügava tõetruuduse ning kujunevad välja kunstniku armastatumad tüübid inimesed töörahva hulgast, aga ka intelligentsi esindajad. Tihti on portreedele antud žanriline varjund.

Alates 1933. aastast huvitus Mätik graafikatehnikatest. Mätik on viljelenud heal tasemel litoportreed ja akvatintat, ent temagi puhul meenuvad kõigepealt puugravüüris Tartu vaated, mis annavad sugestiivselt edasi agulimiljöö melanhooliat. Mätiku loomingusse kuulub ka maastikuvaateid ja olustikke.

Viljeles ka akvarelli ja õlimaali, tegi raamatuillustratsioone (näiteks akvarellide seeria Agnes Kauts-Vesilo lasteraamatule "Juss ja Maarja"), auaadresse ja eksliibriseid.