Bologna

Bologna
[ bol'onja ]
Bologna murre Bulåggna
Bologna lipp Bologna vapp
Pindala	141 km² (2011)[1][2]
Elanikke	387 971 (1.01.2023)[3]
Koordinaadid	44° 30′ N, 11° 21′ E

Bologna on linn Itaalias, Emilia Romagna maakonna ja città metropolitana di Bologna halduskeskus.

Bologna ülikool, mis asutati 11. sajandil, on Euroopa vanim ülikool.

Ajalugu

Bologna asutasid umbes 534 eKr etruskid Felsina nime all. 4. sajandil eKr vallutasid linna bojid, kes kuulusid keltide hulka.

191 eKr vallutas linna Rooma riik ja asutas 189 eKr sinna Rooma koloonia Bononia. 187 eKr käskis Marcus Aemilius Lepidus rajada maantee Via Aemilia, mis kulges Ariminiumist läbi Bononia Placentiasse. 88 eKr asi linn munitsiipiumiks. Aastal 53 põles Bononia maha, kuid Nero laskis ta taastada. Rooma ajal elas linnas umbkaudu 10 000 inimest.

Pärast roomlasi valitsesid linnas üksteise järel idagoodid ja Bütsants. 728 vallutas Bologna langobardide kuningas Liutprand.

11. sajandil sai Bologna vabalinnaks ja astus 1167 Lombardia Liigasse. 1256 võeti vastu Paradiisi seadus (Legge del Paradiso), millega kaotati orjus ja pärisorjus. 1294 kuulus Bologna Euroopa 10 suurima linna hulka. Elanike arvu kasvu tõttu tuli kaks korda, 12. ja 14. sajandil, ehitada uus linnamüür.

1506 vallutasid linna paavst Julius II väed. Sellest ajast kuni Napoleonini kuulus Bologna Kirikuriiki ja seda valitses kardinallegaat. Esialgu linna hiilgus jätkus, kuid kaks katku, 16. sajandi lõpus ja 1630, kahandasid elanike arvu 72 tuhandelt 49 tuhandeni. Pärast stabiliseerus see 60–65 tuhande juures.

Napoleon tegi Bologna Tsispadaania vabariigi pealinnaks ja pärast Tsisalpiinia vabariigi tähtsuselt teiseks linnaks Milano järel. Pärast Napoleoni langust taastati paavstivõim, mille vastu linn mässas 1831. ja 1849. aastal. Siis hõivasid linna Austria väed, mis hoidsid linna kuni 1860. aastani enda kontrolli all.

12. juunil 1859 hääletas linn rahvahääletusel Sardiinia kuningriigiga ühinemise poolt. Nii sai linn osaks ühendatud Itaaliast.

Teise maailmasõja ajal pommitati Bolognat kui suurt tööstuslinna ja tähtsat raudteesõlme rängalt, 24. juulil ja 25. septembril 1943. Pärast Cassibile relvarahu sai linnast üks Itaalia vastupanuliikumise epitsentreid. Linn vabastati saksa okupatsiooni alt sõja lõpupäevil, 21. aprillil 1945 pärast 12-päevast lahingut.

Pärast sõda sai Bolognast suur tööstuslinn ja Itaalia kommunistliku partei (PCI) kants. 54 aastat järjest (1945–1999) olid kõik linnapead olnud kommunistid või kommunistliku partei järglase, Vasakpoolse Demokraatliku Partei (PDS) liikmed. 1999. aastal valiti linnapeaks keskparempoolne parteitu kandidaat Giorgio Guazzaloca, kuid pärast tema ametiaja lõppu 2004. aastal on taas kõik linnapead olnud vasakpoolsetest parteidest.

Vaatamisväärsused

Bologna linnaplaneeringus annavad tooni korrapärased roomaaegsed kvartalid. Hästi on säilinud 13.–14. sajandist pärit linnamüür.

• San Giacomo Maggiore kirik (romaani ja gooti stiilis)
• San Petronio kirik (1390; gooti stiilis)
• Asinelli ja Garisenda tornid (Torri Pendenti ehk viltused tornid) 12. sajandist
• Pinakoteek (Pinacoteca Nazionale)
• Püha Stefanose klooster (Abbazia di Santo Stefano)
• San Domenico kirik (ehitamist alustati pärast püha Dominicuse surma 1221. aastal)
• Palazzo Communale
• Neptuni purskkaev (Fontana di Nettuno) (Tommaso Laureti ja Giambologna, valmis 1566. aastal)

Vaata ka

• Bologna FC 1909
• Bologna Borgo Panigale lennujaam
• Bologna pommiplahvatus

Viited

Välislingid

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Bologna

• Bologna linna koduleht itaalia keeles
• Bologna infoleheküljed inglise keeles