Turu

See artikkel räägib linnast, Jaapani printsi kohta vaata artiklit Abo (Jaapani prints)

Turu
soome Turku rootsi Åbo
Turu kindlus
Turu vapp
Pindala	249 km² (2023)[1]
Elanikke	202 250 (29.02.2024)[2]
Koordinaadid	60° 27′ N, 22° 16′ E

Turu (soome keeles Turku; rootsi keeles Åbo) on ajalooline linn Soome edelarannikul Aura jõe suudmes. Turu on Soomes elanike arvult kuues linn.

Linna nimest

Linna soomekeelne nimi Turku tuleneb vanavene keele sõnast tǔrgǔ, mis tähendab "turg".^[3] Mõnes soome keele idioomis tähistab sõna turku tänini turgu. Rootsi keeles tähistab turgu sõna torg, mis laenati ilmselt vanavene keelest ja mis esines juba vanarootsi keeles.^[4]

Linna rootsikeelne nimi Åbo võib olla lihtsalt sõnade å ("jõgi, oja") ja bo ("elukoht") kombinatsioon. Kuna see muster ei esine üheski teises Soome rootsikeelses kohanimes, usuvad etümoloogid, et nimel võib olla teine seletus. Ühe teooria järgi tuleneb linna nimi mehenimest "Aabo", mis on Soome tuletus vene nimest "Avram"; samast nimest võib tuleneda ka Aura jõe nimi.^[5] Ent rootsi keeles leidub ka vana õiguslik termin åborätt (otsetõlkes "õigus teatud paigas elada"), mis andis kodanikele ("åbo") päritava õiguse elada riigi omanduses oleval maal.

Soome keeles on linna nimi omastavas käändes Turun ja Turu linnas asuvate organisatsioonide ja asutuste soomekeelsed nimed algavad sageli selle kujuga, nt Turun yliopisto (Turu Ülikool).

Ajalugu

1229. aastal asutatud Turu on Soome vanim linn. Pikka aega oli Turu ka Soome suurim linn ja puhuti ka riigi halduskeskus, kuid viimase kahe sajandiga on Helsingi Turust mööda läinud. Linna identiteet tuleneb Soome vanima linna^[6] ja riigi esimese pealinna staatusest. Algselt viitas nimi "Soome" vaid Turu linna ümbritsevale alale, millest tuleneb ka sealse maakonna tänapäevane nimi Varsinais-Suomi (Päris-Soome).

Kuigi piirkonnast leitud arheoloogilised leiud ulatuvad tagasi kiviaega, rajati Turu linn 13. sajandil.^[7] Turu toomkirik õnnistati sisse 1300. aastal.^[8]

Keskajal oli Turu tollase Rootsi kuningriigi idapoolset osa ehk suuremat osa tänasest Soomest kuni 17. sajandini katnud Turu piiskopkonna (hiljem Turu peapiiskopkonna) keskuse asukoht. Isegi kui Turu linnal ei olnud ametliku pealinna staatust, asusid seal tavaliselt kahe olulise lühiajalise institutsiooni, nii Soome hertsogi kui ka Soome kindralkuberneri, residentsid. Sigismundi vastu peetud sõja tagajärjena leidis 1599. aastal linnas aset Turu veresaun (tuntud ka kui Åbo veresaun).

1640. aastal rajati Turu linnas Soome esimene ülikool: Turu Akadeemia. Lisaks oli Turu 1676. aastal toimunud Soome maapäeva toimumiskoht.

Pärast 1808–1809 Vene-Rootsi, Soome sõda, mis lõppes sellega, et Rootsi loovutas 1809. aasta Hamina rahulepinguga Soome Venemaa Keisririigile, sai Turu lühikeseks ajaks Soome pealinnaks. Ent kuna keiser Aleksander I-le tundus, et Turu asub Venemaast liiga kaugel ja on Soome Suurvürstiriigi pealinna jaoks liialt rootsimeelne, kaotas Turu pealinna staatuse peagi Helsingile. Pealinna vahetati ametlikult 1812. aastal. Pärast 1827. aasta suurt Turu tulekahju, mis hävitas linna pea täielikult (muuhulgas hävis linna toomkirik ja ülikooli raamatukogu), koliti viimaks uude pealinna ümber ka kõik linna alles jäänud riigiasutused. Pärast tulekahju koostas Saksa arhitekt Carl Ludvig Engel, kes oli projekteerinud ka pealinna Helsingi, uue ja ohutuma linnaplaani. Turu oli veel kakskümmend aastat Soome suurim linn.

1918. aastal asutati Turus ainus Soome rootsikeelne ülikool Åbo Akademi. Kaks aastat hiljem rajati selle kõrvale soomekeelne Turu Ülikool. Tegemist on ühtlasi teise ja kolmanda Soomes asutatud ülikooliga ning mõlemale pandi alus eraannetustega.

20. sajandil kutsusid mitmed ajaloolased, näiteks Jarmo Virmavirta, Turut "Soome väravaks läände". Linnal on hea ühendus Lääne-Euroopa riikide ja linnadega ning eriti alates 1940. aastatest üle Põhjalahe Stockholmiga. See on viinud rohkemate kultuurikontaktideni ja andnud linna kui värava rollile uue tähenduse. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist tulid paljud prominentsed venelased Turusse kapitalistlikke äritavasid õppima, sealhulgas ka Vladimir Putin Peterburi linnavalitsusest. 2011. aastal oli Turu koos Tallinnaga Euroopa kultuuripealinn.

Nii linnas esinevad arhitektuuristiilid kui ka enam levinud elamisviisid on 20. sajandil olulisi muutusi läbi teinud. Kui linn säilis läbi sõja-aastate 1939–1945 suhteliselt puutumatuna, olid linnal ees järjest suurenevad muutused 1950. ja 1960. aastatel. Muutused tulenesid kasvavast nõudlusest korterite järele, suurest ümberehitamise õhinast ja peamiselt taristu arengust (eriti suurenenud autoliiklusest). Linnas varem valitsenud ühe- ja kahekorruselised puumajad lammutati 1950. ja 1960. aastatel, et võimaldada tõhusamat ehitamist ja et sõidukite liiklemist hõlbustada.

Selle tulemusena hävitati hooneid, mida järgnevatel aastakümnetel nähti kui ilusaid ja alleshoidmist väärinuid. Mõnede üksikute hoonete lammutamine sõjajärgsetel kümnenditel on tänini vaidlusteema. Näiteks lammutati 1959. aastal turuplatsi nurgal seisnud hotell Phoenix, et teha ruumi suurele mitmekorruselisele kortermajale. Antud hoone oli oluline nii oma asukoha kui ka ajaloo poolest: olles seisnud kesklinna ühel kõige väärtuslikumal krundil juba aastast 1878, oli hoone muuhulgas olnud ka esimene Turu Ülikooli peahoone. Teised hooned, mille lammutamist peeti kas skandaalseks juba selle toimumise ajal või hakati hiljem skandaalse teona nägema, olid näiteks Nobeli maja (mida on kujutatud esimesel Soomes tehtud fotol) ja hotelli Börs 1909. aastal ehitatud juugendstiilis hoone, mille autor oli arhitekt Frithiof Strandell.

Turu kindlus restaureeriti põhjalikult pärast 1941. aasta pommitamist ning avati 1961. aastal uuesti külastajatele. Toomkirikut restaureeriti põhjalikult aastatel 1923–1928.

Turul on seega Soome kultuuriloos oluline roll: seal asutati Soome esimene kool, klooster, haigla, kohus, Turu Akadeemia ja trükikoda.

Transport

Turus asub Turu sadam, millest väljuvad parvlaevad regulaarsetel liinidel Maarianhamina ja Stockholmi.

Turu ühistranspordivahendid on bussid, kuigi aastatel 1890–1972 sõitsid linnas ka trammid.

Sport

Turus tegutseb jalgpalliklubi Turu Palloseura. Jäähokis mängivad TuTo ja TPS.

Vaata ka

• Aurora Selts
• Turu kindlus
• Turu saarestik
• Kurjenmäki
• Kähäri
• Oriketo
• Paattinen
• Pitkämäki
• Ruissalo
• Yli-Maaria
• Turu lennujaam
• Turu õuekohus
• Kupittaa raudteejaam
• Turu Linnateater
• Turu Rootsi Teater
• Turu Ülikool
• Turu Ülikooli Keskhaigla

Viited

Välislingid

Vikisõnastiku artikkel: Turu

Tsitaadid Vikitsitaatides: Turu

• Linna koduleht

• v
• r

Päris-Soome maakonna vallad

Nüüdsed vallad

Aura vald · Kaarina linn · Kemiönsaari vald · Koski vald · Kustavi vald · Laitila linn · Lieto · Loimaa linn · Marttila vald · Masku vald · Mynämäki vald · Naantali linn · Nousiaineni vald · Oripää vald · Paimio linn · Pargase linn · Pyhäranta vald · Pöytyä vald · Raisio linn · Rusko vald · Salo linn · Sauvo vald · Somero linn · Taivassalo vald · Turu linn · Uusikaupunki linn · Vehmaa vald

Endised vallad

Alastaro vald · Angelniemi vald · Askaineni vald · Dragsfjärdi vald · Halikko vald · Hiittineni vald · Houtskari vald · Iniö vald · Kakskerta vald · Kalanti vald · Karinaineni vald · Karjala vald · Karuna vald · Kemiö vald · Kiikala vald · Kisko vald · Korppoo vald · Kuusisto vald · Kuusjoki vald · Lemu vald · Loimaa vald · Lokalahti vald · Maaria vald · Mellilä vald · Merimasku vald · Metsämaa vald · Mietoineni vald · Muurla vald · Naantali vald · Nauvo vald · Paattineni vald · Paraisteni vald · Perniö vald · Pertteli vald · Piikkiö vald · Pyhämaa vald · Rymättylä · Somerniemi vald · Suomusjärvi vald · Särkisalo vald · Tarvasjoki vald · Uskela vald · Uusikaupunki vald · Vahto vald · Velkua vald · Västanfjärdi vald · Yläne vald