Wrocław

Wrocław

[ vr'otsuav ]
poola Wrocław
Lipp
Vapp
Wrocławi lipp
Wrocławi vapp

Pindala 292,8 km²
Elanikke 672 929 (31.03.2021)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid 51° 7′ N, 17° 2′ E
Wrocław (Poola)
Wrocław

Wrocław (saksa Breslau, ladina Vratislavia, tšehhi Vratislav) on linn Poola lääneosas, Alam-Sileesia vojevoodkonna halduskeskus. See on Sileesia ajalooline pealinn. Elanike arv on 2020. aasta seisuga 641 928, millega on see Poola suuruselt neljas linn.

Wrocław asub Odra jõe ääres Sileesia tasandikul Läänemerest 350 km kaugusel lõunas ja Sudeedidest 40 km kaugusel põhjas. Läbi linna voolab viis suuremat jõge. Wrocławis on umbes 220 silda.

2016. aastal oli Wrocław koos Hispaania linna Donostiaga Euroopa kultuuripealinn. 2016. aastal oli Wrocław lisaks ka maailma raamatupealinn.

Ajalugu

Wrocławit on kirjalikult esmamainitud 1000. aastal. Oletatakse, et linn on nime saanud Böömimaa hertsogi Vratislav I järgi. 10. sajandil kuulus Wrocław Piastide dünastiale. Piastide linnus asus esialgu kunagisel Toomsaarel (poola keeles Ostrów Tumski). Hiljem laienes linn Odra vasakule kaldale, kus asub keskaegne vanalinn.

Linnaõigused sai Wrocław 1214. aastal. Linn on olnud ajaloo jooksul Poola kuningriigi, Tšehhi kuningriigi, Austria Habsburgide monarhia, Preisi kuningriigi ja Saksamaa valduses. Wrocław (tolleaegse nimega Breslau) kuulus Saksamaa koosseisu kuni 1945. aastani. Potsdami konverentsi otsuse kohaselt anti linn Poolale. Saksa elanikkond asustati ümber Saksamaale ja Wrocław asustati poolakatega.

Elanike arv

Haridus

Linnas tegutsevad Wrocławi Ülikool ja Wrocławi Tehnikaülikool.

Vaatamisväärsused

Wrocławis asub palju ajaloolise tähtsusega maamärke, sealhulgas turuplats, Katedraalisaar (Ostrów Tumski), mis on linna vanim osa, ja UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv Hala Stulecia ("Sajandi saal").

Linna üks sümboleid on Wrocławi katoliku piiskopkonna peakirik, 13.–14. sajandist pärit gooti stiilis Wrocławi katedraal.

Linnas tegutsevad muuhulgas Wrocławi rahvusmuuseum, Wrocławi Ülikooli muuseum, Wrocławi Ülikooli loodusloomuuseum, Wrocławi arhitektuurimuuseum ja Wrocławi linnamuuseum.

1865. aastal asutatud Wrocławi loomaaed on Poola vanim loomaaed.

  • Hala Stulecia
  • Wrocławi raekoda, mis asub linna peaväljakul. See gooti stiilis raekoda on linna üks peamisi maamärke. See ehitati umbes 250 aasta jooksul 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini. 1930. aastatel, mil raekoja ametlik tähtsus oli vähenenud, rajati sinna muuseum.
    Wrocławi raekoda, mis asub linna peaväljakul. See gooti stiilis raekoda on linna üks peamisi maamärke. See ehitati umbes 250 aasta jooksul 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini. 1930. aastatel, mil raekoja ametlik tähtsus oli vähenenud, rajati sinna muuseum.
  • Wrocławi kesklinn
    Wrocławi kesklinn

Transport

Wrocławi kesklinnast umbes kümne kilomeetri kaugusel edelas asub Wrocławi Mikołaj Koperniku lennujaam.

2018. aastal läbis Wrocław Główny raudteejaama 21,2 miljonit reisijat, millega oli see Poolas esimesel kohal.[2]

Ühistranspordiliinidest toimivad Wrocławis bussi- ja trammiliinid.

Sport

Linnas tegutseb spordiklubi Wrocławi Śląsk. Wrocławi Śląski jalgpallimeeskond on tulnud kaks korda Poola meister. Jalgpallivõistkonna kodustaadion on Wrocławi linnastaadion. Wrocławi Śląski korvpallimeeskond on 17 meistritiitliga Poola edukaim. Wrocławi Śląski käsipallimeeskond on tulnud Poola meistriks 15 korda.

Sõpruslinnad

Viited

  1. https://bdl.stat.gov.pl/api/v1/data/localities/by-unit/030210564011-0986283?var-id=1639616&format=jsonapi, vaadatud 3.10.2022.
  2. "Wrocław, Poznań, Warszawa - największe dworce kolejowe w Polsce". utk.gov.pl. Vaadatud 16.1.2022

Välislingid

 Wrocław – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
  • Linna koduleht
  • v
  • r

1985 Ateena 1986 Firenze 1987 Amsterdam 1988 Lääne-Berliin 1989 Pariis 1990 Glasgow 1991 Dublin 1992 Madrid 1993 Antwerpen 1994 Lissabon 1995 Luxembourg 1996 Kopenhaagen 1997 Thessaloníki 1998 Stockholm 1999 Weimar 2000 Reykjavík · Bergen · Helsingi · Brüssel · Praha · Kraków · Santiago de Compostela · Avignon · Bologna 2001 Rotterdam · Porto 2002 Brugge · Salamanca 2003 Graz 2004 Genova · Lille 2005 Cork 2006 Pátra 2007 Luxembourg · Sibiu 2008 Liverpool · Stavanger 2009 Linz · Vilnius 2010 Essen · İstanbul · Pécs 2011 Tallinn · Turu 2012 Maribor · Guimarães 2013 Košice · Marseille 2014 Riia · Umeå 2015 Mons · Plzeň 2016 Wrocław · Donostia / San Sebastián 2017 Aarhus · Paphos 2018 Leeuwarden · Valletta 2019 Matera · Plovdiv 2020/2021 Galway · Rijeka 2022 Kaunas · Esch-sur-Alzette · Novi Sad 2023 Veszprém · Timișoara · Elefsína 2024 Tartu · Bad Ischl · Bodø 2025 Nova Gorica / Gorizia · Chemnitz 2026 Oulu · Trenčín 2027 Liepāja