Genova

 See artikkel räägib Itaalia linnast; filmi kohta vaata artiklit Genova (film); purje kohta vaata artiklit Genua (puri)

Genova

[ dž'eenova ]
itaalia Genova
liguuri Zena
Lipp
Vapp
Lipp
Vapp

Pindala 240 km² (2011)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 558 745 (1.01.2023)[2] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid 44° 24′ N, 8° 56′ E
Genova (Itaalia)
Genova

Genova (ka Genua, ladina keeles Genua)[3] on sadamalinn Itaalias Liguuria maakonnas, città metropolitana di Genova halduskeskus.

Ajalugu

Genova oli liguurlaste asula. Arvatavasti tuleneb ka linna nimi liguuria dialektist, tähendades "põlve" ja vihjates linna geograafilisele asendile.

Genova kujunes tänu oma looduslikule sadamale ja seda kaitsvatele mägedele tugevaks kaubanduskeskuseks juba kreeklaste ja foiniiklaste ajal. Hilisem Genova vabariik võistles võimsuselt jõuka Veneetsiaga. Genova tõus sai alguse 12. sajandil, mil tal õnnestus eemale tõrjuda rannikuid laastanud saratseenidest piraadid.

Vabariigi ja Genova kuldne ajastu kestis 16. sajandist kuni 17. sajandi keskpaigani. Seejärel viisid aristokraatide omavahelised vastuolud ning Prantsusmaa (1668) ja Austria (1734) vallutused kogu piirkonna allakäigule.

Arhitektuurimälestised

San Lorenzo katedraal

Kirikud

  • Il Gesù kirik ehk Santi Amborgio e Andrea kirik 1598–1616; barokkstiilis
  • San Lorenzo katedraal
  • San Donato kirik

Paleed

Genova uhkemad palazzo '​d on koondunud Via Garibaldi ja Via Balbi äärde.

  • Genova doodžide palee
  • Palazzo Reale; Savoia kuningate residents alates 17. sajandist
  • Palazzo Bianco ("valge palee"); seal asub Genova olulisim kunstikogu
  • Palazzo Rosso ("punane palee"); 17. sajandist pärinevas hoones asub kunstimuuseum. Esindatud on Veronese, Anthonis van Dycki, Düreri, Caravaggio jt teosed; muuseumisaalides on eksponeeritud ka väärtuslikku mööblit.
  • Palazzo Tursi, endine raekoda; praegu asub seal Palazzo Bianco kunstimuuseumi laiendus.
  • Palazzo del Principe
  • Palazzo Spinola di Pellicceria

Muuseumid

  • Galata meremuuseum
  • Castello D'Albertis (maailma kultuuride muuseum)
Christoph Kolumbuse ausammas Piazza Aquaverdel

Staglieno kalmistu

Bisagno jõe ääres Genovast kirdes asub suur (160 ha) kalmistu. Kalmistu suuruse tõttu töötab seal sisebussiliin. Kalmistu asutati 1844. Staglienole on maetud Giuseppe Mazzini.

Kultuur

Genova oli 2004. aastal Euroopa kultuuripealinn.

Genovast on pärit:

  • admiral Andrea Doria;
  • maadeavastaja Christoph Kolumbus. Tegelikult ei ole kindlalt teada, kas Kolumbus sündis Genovas või linnast 15 km kaugusel asuvas Savonas. Porta Soprana kõrval asub väike majake, kus arvatavasti elas Kolumbuse perekond.

Sport

Linna kuulsaimad jalgpalliklubid on Serie A-s mängivad Genoa CFC ja UC Sampdoria.

Vaata ka

Viited

  1. Superficie di Comuni Province e Regioni italiane al 9 ottobre 2011, vaadatud 16.03.2019.
  2. https://demo.istat.it/?l=it
  3. Varem saksa keele eeskujul kasutatud ladinakeelne nimekuju Genua on keelekorraldajate arvates eesti tekstis ebasoovitatav. Seda sobib kasutada antiigi kontekstis.

Välislingid

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Genova
Tsitaadid Vikitsitaatides: Genua
  • Genova valla koduleht (itaalia keeles)
  • v
  • r

1985 Ateena 1986 Firenze 1987 Amsterdam 1988 Lääne-Berliin 1989 Pariis 1990 Glasgow 1991 Dublin 1992 Madrid 1993 Antwerpen 1994 Lissabon 1995 Luxembourg 1996 Kopenhaagen 1997 Thessaloníki 1998 Stockholm 1999 Weimar 2000 Reykjavík · Bergen · Helsingi · Brüssel · Praha · Kraków · Santiago de Compostela · Avignon · Bologna 2001 Rotterdam · Porto 2002 Brugge · Salamanca 2003 Graz 2004 Genova · Lille 2005 Cork 2006 Pátra 2007 Luxembourg · Sibiu 2008 Liverpool · Stavanger 2009 Linz · Vilnius 2010 Essen · İstanbul · Pécs 2011 Tallinn · Turu 2012 Maribor · Guimarães 2013 Košice · Marseille 2014 Riia · Umeå 2015 Mons · Plzeň 2016 Wrocław · Donostia / San Sebastián 2017 Aarhus · Paphos 2018 Leeuwarden · Valletta 2019 Matera · Plovdiv 2020/2021 Galway · Rijeka 2022 Kaunas · Esch-sur-Alzette · Novi Sad 2023 Veszprém · Timișoara · Elefsína 2024 Tartu · Bad Ischl · Bodø 2025 Nova Gorica / Gorizia · Chemnitz 2026 Oulu · Trenčín 2027 Liepāja