Lille

See artikkel räägib Prantsusmaa linnast; teiste tähenduste kohta vaata Lille (täpsustus).

Lille
[ lill ]
prantsuse Lille
Lille'i vapp
Pindala	34,83 km²
Elanikke	236 710 (1.01.2021)[1]
Koordinaadid	50° 38′ N, 3° 3′ E

Lille (prantsuse hääldus: [lil] ( kuula); hollandi keeles Rijsel) on linn Põhja-Prantsusmaal (Prantsuse Flandrias). Lille asub Deûle'i jõe (kanali) ääres, Prantsuse-Belgia piiri lähedal. Lille on Hauts-de-France'i piirkonna keskus ja Nordi departemangu prefektuur. See on Lille'i linnastu (riigi suuruselt neljas linnastu Pariisi, Lyoni ja Marseille järel) keskus.

Lille'iga assotsieerunud linnad on Hellemmes (1977) ja Lomme (2000).

Lille'is on 10 linnaosa: Bois Blancs, Centre, Faubourg de Béthune, Fives, Lille-Sud, Moulins, Saint-Maurice Pellevoisin, Vauban-Esquermes, Vieux-Lille, Wazemmes.

Ajalugu

Linna asutamine

Legend "Lydéric ja Phinaert" paigutab linna "L'Isle" asutamise 640. aastasse. Arhiividest leitud vanim linna mainimine on pärit aastast 1054^[viide?], kuid arheoloogiliste uuringute tulemusena on selgunud, et ala oli asustatud juba 2000 aastat enne meie aega^[viide?], seda tänapäeva Fives'i, Wazemmes'i ja Vieux-Lille'i aladel.

Algsed asukad olid keldid – menapid, morinid, atrebatid ja nervid –, hiljem tulid germaanlased (saksid, friisid ja frangid).

Lille'i nimi tuleneb sõnast insula või l'Isla, ehk "saar", kuna kunagi oli tegu soisel alal asunud saarega. Seda nime kasutati Flandria krahvi kindluse tähistamiseks, mis paiknes kuival maal keset sood. Ka linna hollandikeelne nimi Rijsel on sama algupäraga ("Ryssel" tuleneb prantsuse flaami keelest "ter Yssel" mis tähendab "saarel(e)").

Flandria krahvi võimu alla jäi mitmeid vanu Rooma linnu, nagu Boulogne, Arras, Cambrai, aga ka mõningaid Karolingide rajatud linnu nagu Valenciennes, Saint-Omer, Gent, Brugge.

Flandria krahvkond, mis jäi Scheldest lääne poole, oli Euroopa rikkamaid ja arenenumaid piirkondi.

Poliitiline ebastabiilsus, majandussurutis ja rahvarinne

Maailmasõdadevahelisel ajal oli Prantsusmaa ebastabiilne: vahetus 20 peaministrit ja 44 valitsust. 1921. aastal avastasid Albert Calmette ja Camille Guérin Lille'is asuvas Pasteuri instituudis tuberkuloosivastase vaktsiini, mis sai oma avastajate järgi nimeks BCG ("Bacille de Calmette et Guérin"). 1923. aastal avati lõpuks Louis Marie Cordonnieri projekteeritud Lille'i ooperimaja, mis algselt oli valminud juba enne I maailmasõda. 1931. aastast hakkas ka Lille tundma suure depressiooni mõjusid ning 1935. aastaks elas kolmandik linnarahvast sisuliselt vaesuses. 1936. aastal tegi linnapea Roger Salengro, kellest oli saanud rahvarindevalitsuse siseminister, vasakpoolsete laimukampaania tõttu enesetapu.

Teine maailmasõda

Pärast Hollandi alistumist tungisid Saksa väed üle Ardennide Prantsusmaale ning linna piiramine kestis mitu päeva. Prantslaste kaitse võimaldas suuremal osal Briti ja Prantsuse ühisvägedel põgeneda Dunkerque'i. Väga paljud inimesed põgenesid linnast. Lille jäi Brüsseli sõjakomandandi võimu alla. Lille, koos enamiku Nordi ja Pas-de-Calais' departemangu aladega, vabastati viie päeva jooksul 1.–5. septembrini 1944 Briti, USA, Kanada ja Poola vägede poolt. Toidupiirangud lõpetati 1947 ja enam-vähem normaalne elu taastus 1948.

Majandus

Endisest suurest masinaehituse, toiduainete ja tekstiilitööstuse keskusest on saanud jaekaubanduse ja rahanduse keskus. Lille'ist on linnade (Lille, Roubaix, Tourcoing, Villeneuve d'Ascq) kokkukasvamise tulemusel kujunenud Prantsusmaa suuruselt neljas linnastu, kus elanike koguarv ületas 1999. aastal 1,1 miljonit. Koos Belgia linnade Kortrijki, Tournai, Mouscroni ja Ypres'ga moodustunud linnastus on elanikke aga üle 1,9 miljoni.

• 
  Vieux-Lille. Négrier' tänava elumajad
• 
  Eurolille'i kaubanduskeskus

Tööhõive

Lille on poole sajandiga muutunud endisest tööstuslinnast kaubandus- ja teeninduslinnaks. Teenuste sektor moodustas 2006. aastal 91% kogu tööhõivest.

Ettevõtted

2007. aastal tegutses Lille'is umbes 21 000 tööstus- ja teenindusettevõtet.

Vaatamisväärsused

Lille'i arhitektuuris on esindatud paljude stiilide ehitised, mis on suuremal või vähemal määral flaami mõjudega. Kasutatakse palju pruuni ja punast tellist. Paljudes elamupiirkondades on kahe-kolmekorruselised kõrvuti asetsevad majad, mille taga on kitsas aed. Sellised ehitised on üldiselt Prantsusmaal harv nähtus, küll aga omased Belgiale, Hollandile ja Inglismaale, kus tellisarhitektuur ja ridamajad on sagedasem nähtus.

• Lille'i katedraal (Basilique-cathédrale Notre-Dame-de-la-Treille)
• Lille'i tsitadell
• Lille'i vana börsihoone
• Saint-Maurice'i kirik
• Sainte-Marie-Madeleine'i kirik
• Saint-Étienne'i kirik
• Krahvinna hospiits (L’hospice Comtesse)
• Coilliot' maja
• Charles de Gaulle'i maja
• Porte de Paris
• Lille'i Kaunite Kunstide Palee
• Lille'i raekoda ja kellatorn
• Lille'i Ülikooli farmaatsiateaduskonna botaanikaaed
• Nicolas Boulay' botaanikaaed
• Lille'i botaanikaaed
• Lille'i loomaaed

• 
  Kindral de Gaulle'i väljak. Le Voix De Nord
• 
  Kindral de Gaulle'i väljak
• 
  Lille'i katedraal

Transport

Ühistransport

 Pikemalt artiklis Transpole

Lille'i metropoli transpordisüsteemi peetakse üheks modernseimaks kogu Prantsusmaal. See hõlmab busse, tramme ja ilma juhita metrood. Neid kõiki opereerib Transpole. Lille'i metroo avati 1983. aastal ning see on esimene täisautomaatne metrooliin maailmas. Metrool on kaks liini kogupikkusega 45 km ja 60 jaama. Trammiliine on kaks ja need ühendavad Lille'i keskust lähedalasuvate Roubaix' ja Tourcoingi vallaga. Metropolis töötab 68 bussiliini, millest 8 jõuavad välja ka Belgiasse.^[6]

Raudteed

Lille on Euroopa kiirrongiliikluse tähtis sõlmpunkt. Siit viib Eurostari rong ühe tunni ja 20 minutiga Londonisse. Prantsuse TGV kiirrongidega saab 1 tunniga Pariisi ja 35 minutiga Brüsselisse. Lille'is on kaks raudteejaama, mis paiknevad lähestikku: Lille-Europe jaam (Gare de Lille-Europe), mis teenindab peamiselt kiirronge ja rahvusvahelisi reise (Eurostar), ja Lille-Flandres' jaam (Gare de Lille-Flandres), mis teenindab peamiselt kohalikke ronge ning samuti Belgia kohalikke ronge.

Kiirteed

Lille'is on Pariisi järel Prantsusmaa teine olulisim kiirteede ristumiskoht. Seal ristuvad viis kiirteed (Autoroute):

• Autoroute A27 : Lille – Tournai – Brüssel / Liège – Saksamaa
• Autoroute A23 : Lille–Valenciennes
• Autoroute A1 : Lille–Arras–Pariis / Reims – Lyon / Orléans / Le Havre
• Autoroute A25 : Lille – Dunkerque – Calais – Inglismaa / Põhja-Belgia
• Autoroute A22 : Lille–Antwerpen–Holland

On välja pakutud veel kuuenda kiirtee (A24) ehitamist, mis ühendaks linna Amiensiga, aga seda plaani pole rahva vastuseisu tõttu teostama hakatud.

Õhutransport

Lille'i Lesquini rahvusvaheline lennujaam asub Lesquinis Lille'i linnakeskusest 11 km kaugusel. Kaubaveo mahult on see Prantsusmaa neljas lennujaam peaaegu 38 000-tonnise veosemahuga aastas. ^[viide?]

Reisijate hulga 1,2 miljonit reisijat aastal 2010 poolest on lennujaam Prantsusmaal kaheteistkümnes. Suhteliselt tagasihoidlik reisijate arv on tingitud kiirest rongiühendusest Brüsseli ja Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaama vahel.

Veetransport

Lille on Prantsusmaa suuruselt kolmas jõesadam Pariisi ja Strasbourgi järel. Deûle'i jõe ja kanalite kaudu on ühendatud 680 km laevatatavaid siseveeteid. Deûle ühendab Põhja-Euroopat Scarpe ja Scheldti kaudu (läbi Belgia ja Hollandi) Leie jõe kaudu Dunkerque'i ja Calais'ga.

Kaubaveo statistika

Tuntud inimesi Lille'ist

Teadlased

• Charles-Joseph Panckoucke (1736–1788), haritlane ja kirjanik.
• Charles Frédéric Kuhlmann (1803–1881), keemiaprofessor.
• Louis Pasteur (1822–1895), mikrobioloog.
• Joseph Valentin Boussinesq (1842–1929), matemaatik ja füüsik.
• Charles Barrois (1851–1939), geoloog ja paleontoloog.
• Albert Calmette (1863–1933) ja Camille Guérin (1872–1961), tuberkuloosivastase vaktsiini avastajad.
• Paul Hallez (1846–1938), bioloog.
• Henri Padé (1863–1953), matemaatik.
• Paul Painlevé (1863–1933), matemaatik ja poliitik.
• Joseph Kampé de Fériet (1893–1982), vedelike dünaamika uurija.
• Jean Baptiste Perrin (1870–1942), Nobeli füüsikaauhinna laureaat.
• Jean Dieudonné (1906–1992), matemaatik.
• Matthias de l'Obel (1538–1616), Inglise kuninga James I arst ja teadlane.

Kunstiinimesed

• Renée Adorée (1898–1933), näitlejanna
• Alfred-Pierre Agache (1843–1915), maalikunstnik
• Alain de Lille (või Alanus ab Insulis) (umbes 1128–1202), teoloog ja luuletaja
• Émile Bernard (1868–1941), maalikunstnik
• Édouard Chimot (surnud 1959), kunstnik ja illustraator
• Léon Danchin (1887–1938), skulptor
• Alain Decaux (1925–), telesaatejuht, minister, kirjanik, Prantsuse Akadeemia liige
• Pierre Dubreuil (1872–1944), fotograaf
• Pierre De Geyter (1848–1932), tekstiilitööline, kes lõi "Internatsionaali" muusika
• Raoul de Godewaersvelde (1928–1977), laulja
• Gabriel Grovlez (1879–1944), pianist, dirigent ja helilooja
• Alexandre Desrousseaux (1820–1892), laulukirjutaja
• Carolus-Duran (1837–1917), maalikunstnik
• Julien Duvivier (1896–1967), filmilavastaja
• Yvonne Furneaux (1928–), näitlejanna
• Paul Gachet (1828–1909), arst, kes sai tuntuks Vincent van Goghi võõrustajana
• Édouard Lalo (1823–1892), helilooja
• Serge Lutens (sündinud 1942) fotograaf, disainer, moekunstnik
• Philippe Noiret (1930–2006), näitleja
• Benjamin Picard (1912–), kunstnik
• Albert Samain (1858–1900), luuletaja
• Ana Tijoux (1977–), Tšiili päritolu räppar ja laulja

Poliitikud, ametnikud ja sõjaväelased

• Lydéric (620–?) legendaarne linna asutaja
• Jeanne, Countess of Flanders (1188/1200? –1244), krahvinna
• Jeanne Maillotte (umbes 1580), vastupanuvõitleja
• Louis Faidherbe (1818–1889), kindral, Dakari linna asutaja ja senaator
• Achille Liénart (1884–1973), katoliku kiriku kardinal, Lille'i piiskop
• Charles de Gaulle (1890–1970), kindral, vastupanuvõitleja, Prantsusmaa president
• Roger Salengro (1890–1936), minister, saadik ja Lille'i linnapea
• Augustin Laurent (1896–1990), minister, saadik, vastupanuvõitleja ja Lille'i linnapea
• Madeleine Damerment (1917–1944), vastupanuvõitleja, Auleegioni oreni kavaler
• Pierre Mauroy (1928–), saadik, senaator, Prantsusmaa peaminister ja Lille'i linnapea
• Martine Aubry (1950–), saadik, minister ja Lille'i linnapea

Sportlased

• Maxime Agueh, jalgpallur
• Sanaa Altama, jalgpallur
• Alain Baclet, jalgpallur
• Ismael Ehui, jalgpallur
• Gael Kakuta, jalgpallur
• Sarah Ousfar, korvpallur
• Alain Raguel, jalgpallur
• Jerry Vandam, jalgpallur
• Raphael Varane, jalgpallur

Sport

Linna olulisim jalgpalliklubi, Lille OSC, mängib praegu Ligue 1-s, Prantsusmaa jalgpalli kõrgeimais liigas. Klubi on tulnud kolm korda riigi meistriks ja võitnud kuus karikat. Lille OSC on regulaarselt pääsenud mängima ka UEFA meistrite ja Euroopa liigasse. Hooajal 2010–2011 tuldi nii riigi meistriks kui võideti ka karikas.

Haridus

• EDHEC Business School
• EOITECH
• ESME Sudria
• IÉSEG School of Management
• ISEG Marketing & Communication School
• ISG Business School
• SKEMA Business School

Sõpruslinnad

• Rotterdam, Holland (1958)
• Valladolid, Hispaania (1987)
• Erfurt, Saksamaa (1988)
• Wrocław, Poola (1990)

ja partnerluslepingud on sõlmitud järgmiste linnadegaː

• Köln, Saksamaa (1958)
• Torino, Itaalia (1958)
• Esch-sur-Alzette, Luksemburg (1988)
• Liège, Belgia (1958)
• Leeds, Suurbritannia (1968)
• Saint-Louis, Senegal (1978)
• Harkiv (Харків), Ukraina (1978)
• Safed (צפת), Iisrael (1988)
• Nablus (نابلس), Palestiina (1998)
• Oujda (وجدة), Maroko (2005)
• Haifa (חֵיפָה), Iisrael (2008)
• Wrocław, Poola (2009)

Viited

Välislingid

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Lille

• Lille'i koduleht