Anastasius IV

Anastasius IV
Sünninimi	Corrado di Suburra
Valitsemisaja algus	8. juuli 1153
Valitsemisaja lõpp	3. detsember 1154
Eelkäija	Eugenius III
Järeltulija	Hadrianus IV
Sünnikuupäev	1073 ?
Sünnikoht	Rooma
Surmakuupäev	3. detsember 1154
Surmakoht	Rooma

Anastasius IV (Corrado di Suburra, Corrado della Suburra, Chunradus; 1073 ? – 3. detsember 1154) oli paavst 1153–1154. Ta oli 168. paavst.

Corrado di Suburra sündis Roomas Suburra linnaosas linnakodaniku Benedetto di Suburra peres. Tal oli ka vend ja Salvador Miranda andmetel võis ta ema kaudu olla paavst Honorius II sugulane. Ta oli teadaolevalt esimene paavst, kes pärines linnakodaniku suguvõsast.

Suburra liitus Lateraani basiilika augustiini regulaarkanoonikutega ja sai Avignoni Saint-Rufi kloostri abtiks.

Paschalis II võis Corrado di Suburra määrata enne 25. veebruari 1114 Santa Pudenziana kardinalpreestriks, kuid Miranda andmetel oli selle kardinali puhul tegemist teise Corrado-nimelise vaimulikuga.

Honorius II määras Suburra detsembris 1127 Santa Sabina kardinalpiiskopiks. Ta osales 1125 vaidlustes Farfa kloostri abti määramise üle ja 1127 Monte Cassino kloostri abti määramise üle. Ta sai Rooma Santa Anastasia kloostri prioriks ja Valence'i Saint-Rufi kloostri abtiks. Ta toetas 1130 puhkenud skisma ajal Innocentius II-t, kelle valimistel ta ka osales ja paavst määras ta 1139 kardinalide kolleegiumi dekaaniks.

Suburra oli 1130–1137, 1139, suvel 1145, 1147 – novembrini 1149 ja suvest 1150 detsembrini 1152 Rooma vikaar. Kardinal Corrado di Suburra osales viie paavsti valimistel 1130–1153.

Kardinal Corrado di Suburra on kirjutanud traktaadi "Kolmainsusest".

1153. aasta paavsti valimised

Anastasius IV valiti paavstiks 8. juulil 1153 Rooma Peetri kirikus ja pühitseti ametisse 12. juulil Lateraani basiilikas. Tema valimistel osales 39 kardinali.

Suhted Saksamaaga

Anastasius IV määras 1154 Magdeburgi peapiiskopiks Wichmann von Seeburgi ja andis talle palliumi.

Ta saatis 14. juunil 1154 kirja Halberstadti piiskopile Ulrichile.

Suhted Inglismaaga

Anastasius IV määras 20. detsembril 1153 York'i peapiiskopiks Henry Murdaci surma järel William FitzHerberti ja saatis talle palliumi.

Suhted Prantsusmaaga

Anastasius IV taunis 25. detsembril 1153 Prantsuse piiskoppidele saadetud kirjas Neversi krahvi Guillaume III tegevust kohaliku kloostri suhtes. Paavst pani Vézelay elanikud kirikuvande alla ja kehtestas krahvi aladel interdikti.

Ta taunis Prantsusmaa kuningale Louis VII-le saadetud kirjas Neversi krahvi tegevust.

Ta kinnitas 30. detsembril 1153 Marseille piiskopiks Pierre I ja 13. veebruaril 1154 Dol-de-Bretagne'i piiskopiks Hugues Le Roux.

Ta saatis 1. mail 1154 Marseille piiskopile bulla "Vir prudens", 5. aprillil 1154 kirja Carcassonne'i piiskopile Pons de Tresmalsile, samuti kirja Toursi peapiiskopile Engebault de Preuilly'le, Bourges'i piiskopile Pierre de La Châtre'ile ja Tarentaise'i piiskopile Pierre de Tarentaise'ile. Ta kinnitas Arles'i piiskopkonna privileegid ja 25. aprillil 1154 Bordeaux' piiskopkonna privileegid.

Suhted Skandinaaviaga

Anastasius IV kinnitas novembris 1154 Sodori piiskopkonna, Islandi ja Gröönimaa kuuluvuse Trondheimi peapiiskopkonna jurisdiktsiooni alla.

Ta saatis 28. novembril 1154 kirja Rootsi kuningale Sverker I-le Peetruse penni kogumise osas.

Sisepoliitika

Anastasius IV viibis erinevalt oma eelkäijast kogu valitsemisaja jooksul Roomas ja tal ei tekkinud erimeelsusi linnas võimul olnud kommuuniga.

Suhted Itaalia piiskoppidega

Anastasius IV andis 8. septembril 1153 privileege Pisa Santa Maria kogudusele, Milano (Mediolanum) Santa Tecla kogudusele, Fiesole (Faesulana) piiskopkonnale, Rieti (Reate) piiskopkonnale, 1154 Bergamo piiskopkonnale ja 5. märtsil 1154 Asti piiskopkonnale.

Ta saatis 22. septembril 1153 kirja Benevento peapiiskopile Pietro II-le, Teramo piiskopile Guido II-le, Lucca piiskopile Gregoriole ja Dubrovniki (Ragusa) peapiiskopile Andreale,

Ta kinnitas Tarvisio (Tarvisium) piiskopkonna privileegid.

Reliikviad

Anastasius IV ajal leiti Roomast märtrite Cyprianuse ja Justina säilmed, mille paavst lasi Vatikani toimetada.

Munklus

Anastasius IV andis 22. novembril 1153 privileege vallumbrosiaani ordule ja 21. oktoobril 1154 Malta ordule.

Ta kinnitas Lateraani basiilika augustiini regulaarkanoonikute privileegid ja Pistoia (Pistoria) regulaarkanoonikute privileegid.

Ta andis Coimbra Santa Cruzi kloostri priorile privileegi, mille alusel võis prior kasutada piiskoplikke ametitunnuseid. Ta andis Piacenza (Placentia) San Sisto kloostri abtile mitra.

Ta andis privileege 31. oktoobril 1153 Sant'Antimo kloostrile, 1153 Fano Campo kloostrile, samuti Marseille Saint-Victori kloostrile, Anagni kloostrile, Glanfeuli (Glannafoliensis) kloostrile, Prato Maria kloostrile, Apti Saint-Eusébie kloostrile ja Longponti kloostrile.

Ta kinnitas 8. detsembril 1153 Pariisi Saint-Denis' kloostri privileegid ja 1154 Venezia San Salvatore kloostri privileegid.

Ta määras Pariisi Saint-Germain'i kloostri kuuluvuse paavsti jurisdiktsiooni alla ja kehtestas kloostrile immuniteedi.

Ta saatis 1154 Nonantola kloostri munkadele kaastundeavalduse abti surma puhul. Ta saatis kirja Monte Cassino kloostri abtile Rainaldo II-le.

Onupojapoliitika

Anastasius IV määras detsembris 1153 kardinaliks oma vennapoja Gregorio della Suburra.

Uued kardinalid

Anastasius IV määras 3 uut kardinali detsembris 1153.

Alberto, Santi XII Apostoli kardinalpreester
Jacopo, San Callisto kardinalpreester
Gregorio della Suburra

Anastasius IV kultuuriloos

Anastasius IV lasi renoveerida Rooma Panteoni.

Ta lasi Lateraani basiilika juures korraldada väljakaevamisi.

Hildegard Bingenist saatis paavstile kirja, milles ta kirjeldas oma inspiratsiooni. Paavst soovis näha Hildegardi kirjutisi.

Surm

Anastasius IV suri 3. detsembril 1154 Roomas ja maeti Lateraani basiilikasse.

Kirjandus

Sabine Baring-Gould: Cyprian and Justina. "The Lives of the Saints". 2009: 386–389.
Giovanni Battista Carlo Giuliari: Bolla inedita del papa Anastasio IV e Ragemberto vescovo di Vercelli. "Archivio storico italiano" 6, 1880: 3–8.
Peter Classen: Zur Geschichte papst Anastasius IV. "Quellen und Forschungen aus Italianischen Archiven und Bibliotheken" 48. 1968. 36–63.
J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
Martino Pertmer: Relazione fra l'Imperatore Federico primo Barbarossa ed i Papi Eugenio III, Anastasio IV e Adriano IV. (1152–1159.). Rovereto, 1875.