Johannes IX

See artikkel räägib paavstist; Konstantinoopoli patriarhi kohta vaata lehekülge Johannes IX (Konstantinoopoli patriarh).

Johannes IX
Valitsemisaja algus	detsember 897 või jaanuar 898
Valitsemisaja lõpp	jaanuar 900
Eelkäija	Theodorus II
Järeltulija	Benedictus IV
Sünnikoht	Tivoli
Surmakuupäev	jaanuar 900
Surmakoht	Rooma

Johannes IX (ladinapäraselt Ioannes IX) oli paavst 897 või 898–900. Ta oli 116. paavst.

Johannes (Giovanni) oli sündinud Tivolis ja ta oli Rampoalduse (Rampoaldo) poeg. Johannes sai benediktiini mungaks. Paavst Formosus ordineeris ta kardinaldiakoniks, Salvador Miranda andmetel ka preestriks.

Paavstiks saamine

Theodorus II surma järel valisid Stephanus VI toetajad Lateraani basiilikas detsembris 897 paavstiks Caere piiskopi Sergiuse. Formosuse toetajad valisid Johannes IX kirikuloolase J. N. D. Kelly järgi paavstiks jaanuaris 898, Salvador Miranda järgi aga detsembris 897. Johannest toetas ka Spoleto hertsog Lamberto.

898. aasta Rooma sinod

Johannes IX pidas aprillis 898 Roomas sinodi, kus tühistati laibasinodi otsused ja kohustati Formosuse poolt ordineeritud vaimulikel põletama laibasinodi tõttu tehtud otsused, mille alusel olid nad loobunud oma ametitest.

Sinod tunnistas Formosuse ordinatsioonid ja muud otsused kehtivateks, erandiks oli vaid Arnulfi kroonimine Frangi keisriks, mida peeti "barbaarseks." Sinod keelas ka piiskoppide asumise teise piiskopkonna etteotsa. Sinodi otsuse alusel tühistati taasordineerimised ja keelati kohtupidamine surnud isiku üle.

Sinodil kuulutati kanoonilisele õigusele mittevastavaks ka Bonifatius VI paavstiks saamine.

Sinod otsustas, et paavst tuleb valida piiskoppide ja vaimulike poolt Rooma senati ning kodanike palvel, kuid ta tuleb pühitseda ametisse Frangi keisri saadikute juuresolekul.

Sinodi otsuse alusel ekskommunitseeriti kuus laibasinodil osalenud Stephanus VI toetanud vaimulikku, sealhulgas ka Caere piiskop Sergius, kes pidid minema eksiili. Ülejäänud laibasinodil osalenud vaimulikud said patukahetsuse järel andestuse.

Ravenna sinod

Johannes IX pidas Rooma sinodi järel Ravennas sinodi, kus keiser Lamberto juuresolekul kinnitati Rooma sinodi otsused. Paavst kuulutas Lamberto Frangi keisriks. Ravenna sinodi otsuse alusel võis iga Rooma vaimulik ja kodanik apelleerida Frangi keisrile.

Suhted Konstantinoopoli patriarhiga

Johannes IX tunnustas Konstantinoopoli patriarhi Antonios II Kauleast. Ta kinnitas patriarh Ignatios I-st toetanud metropoliit Stylianosele, et Rooma tunnustab patriarhidena Ignatios I, Photios I-st (tema teist ametiaega), Stephanos I-st ja Antonios II Kauleast.

Suhted gallikaani piiskoppidega

Johannes IX ennistas Langres' piiskopiks Stephanus VI poolt tagandatud Argrine'i.

Privileegid Monte Cassino kloostrile

Johannes IX kinnitas märtsis 899 Monte Cassino kloostri privileegid.

Misjon

Johannes IX saatis Määrimaale peapiiskop Johannese ja kaks legaati, kuid Baieri piiskopid taunisid paavsti otsust.

Uued kardinalid

Johannes IX ajal oli 5 uut kardinali. Tema ajal said kardinalideks hilisem paavst Leo V ja vastupaavst Christophorus.

Christophorus (Cristoforo)
Guido
Leo (Leone)
Petrus (Pietro)
Stephanus (Stefano)

Surm

Johannes IX suri Roomas jaanuaris 900, Salvador Miranda järgi millalgi jaanuari ja mai vahelisel perioodil ning maeti Rooma Peetri kirikusse. "Liber Pontificalise" järgi valitses ta 3 aastat ja 15 päeva. Miranda oletab ajaloolane Wendy Reardonile toetudes, et paavst võidi mõrvata Teodora Teofilatti korraldusel.