Theodorus I

See artikkel räägib paavstist; Nikaia keisri kohta vaata lehekülge Theodoros I Laskaris.

Theodorus I
Valitsemisaja algus	24. november 642
Valitsemisaja lõpp	14. mai 649
Eelkäija	Johannes IV
Järeltulija	Martinus I
Sünnikuupäev	607 ? või 612 ?
Sünnikoht	Jeruusalemm
Surmakuupäev	14. mai 649
Surmakoht	Rooma

Theodorus I (ka Theodor I) oli paavst 642–649. Ta oli 73. paavst.

Theodorus (Theodoros) sündis Jeruusalemmas millalgi ajavahemikus 607–612. Ta oli kreeklane ja oli piiskop Theodorose poeg.

Ta siirdus 638 või 639 Rooma, kus sai Johannes IV ajal diakoniks (kardinaldiakon).

Paavstiks saamine

Theodorus I valiti paavstiks 12. oktoobril 642 ja pühitseti ametisse 24. novembril. Arvatavasti tunnustas teda Bütsantsi eksarh Isaakios.

Kirikuajaloolane J. N. D. Kelly on tema valimist paavstiks põhjendanud Rooma vaimulike sooviga valida isikut, kes suudaks takistada monoteletismi levitamist.

Ta oli ka esimene Lähis-Idast pärit paavst pärast islami teket.

Monoteletismi taunimine

Theodorus I saatis paavstiks saanult kirjad Bütsantsi keisrile Konstans II-le ja Konstantinoopoli patriarhile Paulos II-le, milles taotles Herakleios I "Ekthesise" tühistamist. Ta keeldus Paulos II-t tunnustamast patriarhina, kuna tema eelkäijat Pyrrhos I ei tagandatud kanooniliselt. Ta nõudis Paulos II-lt "Ekthesise" kõrvaldamist avalikelt kuulutustetulpadelt.

Konstantinoopoli eelmine patriarh Pyrrhos I oli ametist tagandatud monotelitismi soosimise pärast. Pyrrhos I mõistis juulis 645 monoteletismi hukka ja reisis Aafrikast Rooma, kus kahetses oma süüd. Paavst andis talle seejärel patriarhi ametivõimu sümboolikad.

Kui senine patriarh Paulos II tunnustas "Ekthesist", ekskommunitseeris paavst aastal 649 tema. Vahepeal oli Pyrrhos siirdunud Ravennasse, kus ta tegi õukonnaga rahu ja taganes oma patukahetsusest ("Liber Pontificalise" järgi pöördus ta “lugupidamatusest nagu koer oma okse juurde” – canis ad proprium impietatis vomitum repredavit), kuna ta ei saanud asuda tagasi patriarhi ametisse. Seejärel ekskommunitseeris paavst aastal 648 peetud Rooma sinodil ka Pyrrhose ja kinnitas vastava otsuse pühitsetud armulauaveiniga.

Aastal 648 andis Konstans II välja edikti "Typos". Paavsti saadik (apocrisiarius) Anastasius keeldus seda tunnustamast, ta arreteeriti ja saadeti Trabzoni (Trapezunt) eksiili. Placidia palees asunud ladina kabel lammutati.

Paavst suri varsti pärast Typose avaldamist ega jõudnud seetõttu selle kohta ametlikku avaldust teha.

Olud Roomas

Pärast Theodorus I paavstiks saamist kavandas Bütsantsi väeregistraator (cartularius) Mauritios koos Itaalias viibivate Bütsantsi vägedega vandenõu Bütsantsi eksarhi Isaakiose vastu. Eksarh saatis sacellarius Donuse endale truuks jäänud üksustega Rooma. Kui Donus jõudis Rooma, alistusid vandenõu osalised talle ja Mauritios hukati. Isaakios suri mõni aeg hiljem südamerabandusse.

Liturgilised otsused

Theodorus I ajal toodi Palestiinast Rooma Santa Maria Maggiore basiilikasse Jeesus Kristuse sõime reliikvia.

Ordinatsioonid

Theodorus I ordineeris 46 piiskoppi, 21 preestrit ja 4 diakonit.

Tema ajal sai preestriks (kardinalpreestriks) hilisem paavst Martinus I.

Kristlik eetika

Theodorus I aitas vaeseid.

Theodorus I kultuuriloos

Theodorus I ajal ehitati Rooma San Stefano Rotondo kirik, mida ta lasi kaunistada ning kuhu ta lasi viia pühakute Primuse ja Felicianuse reliikviad.

Tema ajal ehitati Rooma San Valentino kirik.

Tema ajal ehitati Lateraani palees San Silvestro kabel ja San Paolo fuori le Mura kirikusse samuti üks kabel.

Teda on kujutatud Rooma San Giovanni in Fonte kiriku mosaiigil.

Surm

Theodorus I suri 14. mail 649 Roomas ja ta maeti Rooma Peetri kirikusse.

Kirjandus

Ovidio Capitani. Le relazioni tra la vita di Teodoro I e Martino I del Liber Pontificalis. "Studi e Ricerche sull'Oriente Cristiano" 15, 1992: 5–14.
Ovidio Capitani. Problemi del pontificato romano da Teodoro I a Martino I, in Martino I papa (649–653) e il suo tempo. "Atti del XXVIII Convegno storico internazionale." Spoleto, 1992: 69–83.
J. N. D. Kelly. The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
Liber Pontificalis.