Bonifatius II

Bonifatius II
Valitsemisaja algus	17. september või 22. september 530
Valitsemisaja lõpp	17. oktoober 532
Eelkäija	Felix IV
Järeltulija	Johannes II
Sünnikoht	Rooma
Surmakuupäev	17. oktoober 532
Surmakoht	Rooma

Bonifatius II (ka Bonifacius II) oli paavst 530–532. Ta oli 55. paavst.

Bonifatius sündis "Liber Pontificalise" järgi Roomas Sigisbuldi pojana. Ajaloolased peavad teda isa nime alusel esimeseks germaani päritolu paavstiks, kes arvatavasti oli idagoot.

Ta pärines rikkast suguvõsast ja sai Felix IV ajal ülemdiakoniks (kardinaldiakoniks).

Paavstiks saamine

Bonifatius II nimetati Felix IV poolt järeltulijaks, kes andis talle surivoodil oma palliumi. Felix IV surma järel 17. septembril või 22. septembril 530 toetasid Bonifatiust Lateraani palees 10 preestrit. Bonifatius II pühitseti ametisse 22. septembril Santa Maria in Trastevere kirikus.

Skisma

60 Rooma preestrit ei tunnustanud Felix IV otsust määrata endale järeltulija ja valisid Lateraani basiilikas pärast paavsti matuseid ametisse diakon Dioscoruse.

Pärast Dioscoruse surma 14. oktoobril otsustasid tema järgijad toetada Bonifatiust. Paavst pidas 27. detsembril 530 sinodi, kus Dioscorus mõisteti hukka, teda süüdistati simoonias, tema järgijad kinnitasid oma truudust Bonifatiusele ja tunnistasid oma süüd Felix IV otsuse ignoreerimisel.

Suhted Konstantinoopoli patriarhiga

Konstantinoopoli patriarh Epiphanios tagandas aastal 531 ametist Larissa piiskopi Stephanose. Stephanos kaebas patriarhi otsuse edasi paavstile. Bonifatius II tühistas detsembris 531 peetud sinodil patriarhi otsuse ja kinnitas, et Larissa piiskopi metropoliidiks on paavstlik vikaar Thessaloníki metropoliit.

Järeltulija määramine

Bonifatius II määras "Liber Pontificalise" järgi aastal 531 Roomas peetud sinodil oma järeltulijaks diakon Vigiliuse. Ta kohustas Rooma vaimulikkonda oma otsust heaks kiitma.

Kuna paavsti otsus põhjustas ulatuslikku kriitikat, tühistas Bonifatius II selle järgmisel sinodil ja põletas vastava dokumendi.

Teoloogilised vaidlused

Bonifatius II kinnitas 25. jaanuaril 531 Orléansi II kirikukogu otsused, millega tauniti semipelagianismi. Arles'i metropoliit Caesarius saatis eelnevalt preester Armeniuse paavsti juurde, et saada kirikukogu otsustele ametlikku toetust.

Liturgiline otsus

Bonifatius II sätestas missa pidamist Jeesus Kristuse haavade auks.

Uus kardinal

Tema ajast on teada üks kardinal, hilisem paavst Johannes II.

Suhted Aafrika piiskoppidega

Aafrika piiskopid saatsid paavstile palve kinnitada Kartaago peapiiskopi õigused priimasena. "Liber Pontificalise" järgi kohustas Bonifatius II Kartaago peapiiskoppi oma tegevuses paavstiga konsulteerima.

Kristlik eetika

Bonifatius II toetas vaimulikke näljahäda ajal.

Surm

Bonifatius II suri 17. oktoobril 532 Roomas ja maeti Rooma Peetri kirikusse.

Kirjandus

Louis Duchesne: La succession du pape Félix IV. "Mélanges d'Archéologie et d'Histoire. École Française de Rome" 3, 1883: 239–266.
Adolf von Harnack: Der erste deutsche Papst (Bonifatius II) und die beiden letzten Dekrete des römischen Senats. "Sitzungsberichte der Preussischen Akademie der Wissenschaften". 1924: 24–42.
J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
Liber Pontificalis.