Benedictus III

Benedictus III
Valitsemisaja algus	29. september 855
Valitsemisaja lõpp	17. aprill 858
Eelkäija	Leo IV
Järeltulija	Nicolaus I
Sünnikoht	Rooma
Surmakuupäev	17. aprill 858
Surmakoht	Rooma

Benedictus III oli paavst 855–858. Ta oli 104. paavst.

Benedictus sündis Roomas ja oli Petruse (Patrodo) poeg.

Benedictus õppis paavstlikus kirikukoori koolis. Gregorius IV ordineeris ta alamdiakoniks ja Leo IV määras ta San Callisto või Santa Maria in Trastevere kardinalpreestriks. Ta osales 853 Roomas toimunud sinodil, kus ekskommunitseeriti hilisem vastupaavst Anastasius Bibliothecarius.

Paavstiks saamine ja skisma

Benedictus III valiti paavstiks juulis 855 (Salvador Miranda andmetel 26. juulil) ja pühitseti ametisse 29. septembril või 6. oktoobril.

Rooma vaimulikud ja kodanikud valisid esmalt paavstiks San Marco kardinalpreestri Hadrianuse, kes loobus sellest ametist. Seejärel valiti paavstiks Benedictus, kes traditsiooni järgi sai sellest teada, kui oli palvetamas ja palus sõnumitoojaid, et seda ränka kohustust ei määrataks temale.

Paavst pidi tolle aja tavade kohaselt saama Frangi keisrilt Lothar I-lt tunnustuse, mistõttu ta saatis Frangi riiki Anagni piiskopi Nicolause ja magister militumi Mercuriuse, kes pidid keisrit teavitama tema saamisest paavstiks ja saama temalt vajaliku tunnustuse.

Mõned keisri pooldajad toetasid kardinal Anastasius Bibliothecariust, kelle Leo IV oli ekskommunitseerinud, kuid kes valiti Ortes paavstiks. Orte piiskop Arsenius kohtus paavsti saadikutega, keda ta suutis veenda Anastasiust toetama, kuid Lothar I saatis omakorda Rooma saadikud, kes pidid selgitama, mil viisil paavst oli valitud. Keisri saadikud kohtusid Ortes paavsti saadikutega ja otsustasid toetada Anastasiust, kes läks koos oma toetajaskonnaga Rooma, kus ta hõivas 21. septembril Rooma Peetri kiriku ja seejärel Lateraani palee. Bagnorea piiskopi korraldusel vangistati Lateraani palees viibinud Benedictuse, kellelt võeti ära paavstlikud rõivad.

22. septembril Santi Quattro Coronati kirikusse kogunenud Rooma vaimulikud ja kodanikud otsustasid toetada Benedictust, keda tunnustati 24. septembril legitiimse paavstina, mistõttu Anastasius otsustas mõni kuu hiljem paavstiametist loobuda.

Benedictus III pühitseti seejärel ametisse ja oma esimesel sinodil mõistis ta Anastasiuse hukka, kuid pidi keisri nõudmisel temasse ja tema toetajatesse leebelt suhtuma.

Suhted Frangi riigiga

Benedictus III ametisse pühitsemise päeval suri Frangi keiser Lothar I, kuid paavst püüdis olla vahendajaks tema järglaste Ludwig II, Lothar II ja Charles II Paljaspea vahel.

Paavst nõudis Ludwig II-lt, et Arles’ krahvi Boso abikaasa Engiltrude, kes oli koos oma armukesega põgenenud Ludwigi haldusalasse, tuleks oma mehe juurde tagasi saata.

Suhted Bütsantsiga

Bütsantsi keiser Michael III Bardas saatis Benedictusele kingituseks evangeeliumi ja juveelidega kaunistatud kullast armulauakarika.

Suhted gallikaani kirikuga

Benedictus III nõudis Bretagne’i hertsogi Nominoë tagandatud nelja piiskopi ennistamist tagasi oma ametikohtadele, kuid tulutult.

Reimsi peapiiskopi Hincmari palvel kinnitas paavst Soissons’i kirikukogu otsused, ehkki Leo IV oli need hukka mõistnud. Kirikukogu leidis, et paavsti loata ametisse tagasi ennistatud Reimsi peapiiskopi Ebbo ordinatsioonid olid õigustatud.

Paavst hoiatas Lotringi kuninganna Teutberga venda alamdiakon Hubertit ja kutsus teda Rooma, et Hubert selgitaks tema kohta esitatud süüdistusi.

Paavst kinnitas 855. aastal Corbie kloostri privileegid.

Suhted Konstantinoopoli patriarhiga

Konstantinoopoli patriarh Ignatios I oli tagandanud Siracusa piiskopi Gregorios Asbestase ilma paavsti nõusolekuta ja soovis paavstilt selleks saada tunnustust. Benedictus III kutsus mõlema osapoole esindajaid Rooma.

Kuuria

Benedictus III ajal olid kuurias mõjukatel positsioonidel kardinalid Anastasius Bibliothecarius ja Nicolaus.

Ta ordineeris 66 piiskoppi, 15 preestrit ja ühe diakoni.

Alfred Suur Roomas

Benedictus III esimesel ametiaastal viibis Roomas palverännakul Wessexi kuningas Æthelwulf ja tema poeg, tulevane Inglise kuningas Alfred Suur.

Benedictus III kultuuriloos

Poola kroonik Martinus Polonus (Martinus Troppaust, Marcin z Opawy) väidab, et enne Benedictus III-st valitses paavst Johanna.

Benedictus III ajal taastati Rooma Santa Maria Maggiore kiriku baptisteerium, San Paolo fuori le Mura kirik ja Schola Anglorum.

Tema ajal rekonstrueeriti San Marco kalmistu.

Benedictus III ajal laastasid Roomat Tiberi üleujutused.

Surm

Benedictus III suri 17. aprillil 858 Roomas ja maeti Rooma Peetri kirikusse.

Hinnang

"Catholic Encyclopedia" iseloomustab Benedictust õpetatud ja askeetliku roomlasena.

Kirjandus

Clovis Brunel: Bulle sur papyrus de Benôit III pour l'abbaye de Corbie (855). Paris, 1912.
J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
Liber Pontificalis.
Karl Voigt: Zu den Privilegien Benedikts III. und Nikolaus' I. für Corbie. "Mitteilungen des Instituts für Österreichische Geschichtsforschung" 35, 1914: 142–147.